JUHTKIRI | Maa-apteegid vajavad midagi muud
Margus Linnamäe lubas apteegireformi jõustudes anda talle kuuluvad Apotheka apteegid ettevõttes töötavatele proviisoritele ja esitada Eesti riigile kahjunõude. Ilma irooniata: hea mõte. Kalendrisse vaadates on selge, et 1. aprillini jäänud aja jooksul ei jõua omanikud 308 ketiapteeki tavalisel viisil proviisoriomandisse müüa. Eeldusel, et riik viimasel hetkel reformist ei tagane, tulebki praegustel omanikel leida n-ö ebatavalisi viise apteekide proviisorite kätte andmiseks.
Iseküsimus on, kas riik peaks praegu seadusse raiutud reformist taganema. Mõnes mõttes oleks kohtus kahjuhüvitise üle vaidlemine isegi hea, sest heidaks apteegiäri telgitagustesse rohkem valgust. Ühest küljest on selge, et Linnamäe ja teiste apteegikettidel on väärtus, mis tuleks neile apteekide sundmüümise korral ühel või teisel viisil hüvitada. Teisalt on segane, kelle huvides ja niiditõmmete järgi apteeke puudutavaid seadusi Eestis ikkagi tehakse. Vägisi jääb mulje, et paljud poliitikud vaatavad suuniste saamiseks alandlikult Linnamäe poole. Mõelge näiteks muidu ulja rahandusministri Martin Helme käitumisele pärast Linnamäe teadet. Linnamäe ütles, et kahjunõude suuruse selgitavad välja eksperdid, aga Helme juba hädaldas, et kahjunõue tuleb jõhker 125 miljonit eurot.
Eks riigil tuleb nüüd kähku hinnata, kui reaalne on, et kohus rahuldaks Linnamäe jt ketiapteekide omanike võimaliku kahjunõude, ja kui, siis millises summas. Ja selle põhjal tuleb otsustada, kas panna omandireformile pidurit või võetud suunas edasi liikuda.
Üksnes paaril-kolmel päeval nädalas avatud ja napi kaubavalikuga apteeke on Eestis veel kümneid. Omandireformiga ei puhu neisse elu sisse.