Juhtkiri: Macron võitis, põhikonflikt jääb
Peale selle, et esialgsetel andmetel valiti eile Prantsusmaa presidendiks alles aasta eest veel vähe tuntud Emmanuel Macron, paistis valimiste teine voor silma ka väikse valimisaktiivsusega. See oli veendunud toetajaskonnaga Marine Le Peni võimalusi parandav tegur, millest üllatuse valmistamiseks siiski ei piisanud. Niisiis, enamikule prantslastele ei meeldi Le Peni pakutav tulevik. Aga valimas käimata jätnud inimesi arvestades saab ka öelda, et suur osa prantslasi pole kindlad, kas või kuidas neile meeldib Macroni pakutav tulevik.
Juba varsti saavad prantslased üle kinnitada, mil määral nad toetavad Macroni ja tema tsentristlikku liikumist En Marche – 11. ja 18. juunil toimuvad rahvusassamblee valimised, millest sõltub, kuivõrd on presidendil võimalik oma visiooni ellu viia. Prantsuse peaministri nimetab küll president, aga peaminister ei püsi ametis rahvusassamblee enamuse toetuseta. Näiteks 1986. aastal pidi sotsialistist president François Mitterrand seetõttu peaministriks nimetama vabariiklase Jacques Chiraci. Viimaste arvamusküsitluste järgi on endise sotsialisti Macroni liikumisel võiduvõimalus, aga vabariiklased ei olnud mai alguse arvamusküsitluste järgi väga kaugel maas.
Üks on küll selge: selleks korraks on Le Pen opositsiooni tõrjutud. Ta järgmine võimalus presidendiks pürgida avaneb 2022. aastal. Võimalus, et Le Pen on siis endiselt tegijate seas, on reaalne, sest praegu ei ole Prantsusmaa ega ülejäänud Euroopa suutnud lahendada konflikti avatud maailmast ja globaliseerumisest kasu saavate ning seda kartvate inimeste vahel. Paremäärmuslaste kandepind ei ole ka pärast Macroni võitu kuhugi kadunud.
Valimiskampaania ajal lubas Macron, et toob Prantsusmaa 21. sajandisse. Ent suuri reforme ei ole Prantsusmaal lihtne teha. Ka Macron võib takerduda ja kõige skeptilisemate ennustuste järgi lõpetada oma presidendipõlve koguni sama (eba)populaarsena, kui on praegune president François Hollande. Soovime Macronile, et tal läheks siiski paremini ja ta suudaks Prantsusmaale uue hingamise anda. Kui Prantsusmaa on tugev, on ka Euroopa Liit palju tugevam.
