Rahandusminister Martin Helme ja peaminister Jüri Ratas Foto: Ilmar Saabas

Peaminister Jüri Ratas tegi eile üle hulga aja ühe sirgjoonelise ettepaneku – pidada maksudebatti. „Kas ka teie arvates on käes aeg vaadata Eesti maksusüsteemile ja eelarvepoliitikale otsa küsimusega, kas need teenivad meie inimesi ja riiki parimal võimalikul viisil?” küsis Ratas.

Riigieelarve lähema paari-kolme aasta väljavaateid arvestades on selge, millist vastust Ratas oma küsimusele ootab. Loomulikult seda, et rahva paremaks teenimiseks tuleks tal tõsta makse ja jaotada loodavat väärtust ühiskonna osade lõikes õiglasemalt. Inimesi, kes peaministriga nõustuvad, kindlasti leidub. Näiteks klassikalist astmelist tulumaksu, mille eestkõneleja on Keskerakond pikka aega (tulutult) olnud, ei pea isegi osa jõukaid inimesi enam tabuks.

Enne kui hakata tegema maksude tõstmise ettepanekuid, tasub siiski meenutada, et Eesti riigis käib praegu veel üks kampaania: rahandusminister Martin Helme initsiatiivil algatatud riigieelarve revisjon. See revisjon peaks ministri sõnade järgi vabastama vahendeid valitsuse uute oluliste eesmärkide saavutamiseks. Augusti alguses revisjoni välja kuulutades ütles Helme, et tahab näha selle tulemusi juba 2020. aasta riigieelarves.

Alles pärast riigieelarve põhjalikku revisjoni on selge, kas õiglasema riigi loomiseks oleks tõepoolest vaja maksukoormust suurendada.

Põhjalikuks revisjoniks on selline ajagraafik pingelisevõitu, pigem jõuab selle ajaga välja peilida ainult EKRE-le poliitiliselt vastumeelsed kulutused, mitte tervet eelarvet tükkideks lahti võtta ja uuesti – paremana – kokku panna. See selleks, põhimõtteliselt on rahandusministril õigus: riigieelarve vajab põhjalikku revisjoni. Sellest on varem rääkinud ka rahandusministeeriumi asekantsler Dmitri Jegorov ja riigireformi eestvedajad.

Alles pärast revisjoni on selge, kas õiglasema riigi loomiseks oleks tõepoolest vaja makse tõsta. Eesti 2018. aasta maksukoormuse suhe SKP-sse (33,5%) oli küll alla Euroopa Liidu keskmise, aga mitte erakordselt madal. Ei ole seda ka 32,4%, kuhu maksukoormus 2023. aastaks rahandusministeeriumi prognoosi järgi langeb. Riikidest, kelle elujärge võime kadestada, on see näitaja väiksem, näiteks Šveitsis (28%) ja Iirimaal (24%).

Juhuks, kui kõigest hoolimata läheb ikka maksukoormuse suurendamiseks, on meil valitsusele ettepanek: tehke seda maksusüsteemi segasemaks ja keerulisemaks ajamata. Ausalt, mitte salatsedes ja peites.