Juhtkiri: Manifestisõltlaste elluastumine
Legendi järgi Venemaa kohalikel valimistel päriselt kasutatud loosung on ärganud ellu ka Eestit viimaste nädalate jooksul tabanud manifestidesajus.
Kõigepealt tuli erakonna loomise plaaniga välja Kristiina Ojuland, kes lubab inimkeskset poliitikat. Andres Herkel sõnab, et tema juhtimisel asutatav partei tahab taastada inimeste usu ja usalduse oma riigi vastu. Tänases lehes kirjutab Anvar Samost, kuidas Eesti riik vajab uusi ideid ja eesmärke.
Haigutate? Seista kõige hea poolt ja kõige halva vastu kuulub iga tsentris paikneva partei põhiloosungite hulka. Võttes ette reaalse tegevuse, hajuvad erinevused veelgi, lihtsalt ilusaid sõnu asendavad võimuiha, onupojapoliitika ning kriitika mahatampimine.
Eilses Eesti Päevalehes juhivad 20 ühiskondlikku aktivisti õigesti tähelepanu meie riiki tabanud seisakule, kus poliitilist debatti asendab arutelu simuleerimine. Nende valu Eesti riigi tuleviku pärast on ehe. Kas veel üks manifest on aga see, mis aitaks tupikust välja tulla? Mitmeid nimesid nende 20 hulgast leiab veel paljude varasemate sarnaste paberite alt. Ilma reaalse tegutsemiseta jäävad sellised pöördumised paraku pelgalt intellektuaalseks mõtteharjutuseks.
Tublid on need, kes päriselt üritavadki kätt külge panna. Rahvakogud ja mõttemõlgutused on iseenesest kõik toredad, kuid millegi muutmiseks läheb ikkagi vaja erakonda, mis suudab jõuda välja parlamenti. Esimese sammuna tuleb seega partei luua.
Tõenäoline, et mingi struktuur võrsub ka 20 kirjast. Paraku ei tundu ei manifesti ega allakirjutanuid vaadates väga mõistetav, millega just nemad suudaksid võita valijate usalduse. Kes neist oleks võimeline reaalselt parteid üle valimiskünnise viima?
Keegi polegi öelnud, et uutel on kerge. Riiklik rahastamine garanteerib neljale suurimale kindla edumaa. Partei ülesehitamine võib tugineda entusiasmile, kuid vajab ka palgalist tööjõudu.
Jääb peaküsimus: millega veenda valijaid, et just nemad on vanadest ja sumbunutest paremad? Praeguste manifestide tekstile võiks sama hästi kirjutada alla pea iga erakond. Loota protestihäältele?
Sumbumise vältimiseks oleks vaja senise nelja mugavat äraolemist siiski hädasti raputada. Manifesti kirjutada on lihtne. Millegi muutmiseks tuleb aga reaalseid ja jõulisi samme astuda.
