Mihhail Kõlvart Eesti ning Bosnia ja Hertsogoviina jalgpallikohtumisel 2017. aastal Foto: Hendrik Osula

Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart mõjub Eesti poliitika sumbunud konnatiigis kui värske tuuleiil, mis raskendab vanadel vastaspooltel oma tavapärastesse kaevikutesse kaevuda.

Näeme päevast päeva Kõlvarti parteikaaslase, peaminister Jüri Ratase lõputut vabandamist ja udutamist ning perekond Helmete räuskamist ja opositsiooni porisemist. Ent Kõlvart samal ajal teeb. Vaikselt, aga kindla käega. Ja üldsegi mitte kõige rumalamaid asju. Näiteks võttis ta mullu eetrist maha paljudele pinnuks silmas olnud rahaneelaja Tallinna TV. Nüüd lubab ta Tallinna bürokraatiat reformida ning kokku tõmmata, säästes seejuures 2,5 miljonit eurot aastas.

Jah, võib öelda, et seda on liiga vähe ja kärbe on valikuline – näiteks sellelesamale Tallinna TV-le, mis on nüüd produktsioonifirma, ja PBK-le kulub linnal endiselt kokku üle kolme miljoni euro. See teeb silmad ette ka kanali ETV+ eelarvele. Ja eks on Tallinna struktuurides muidki kurioosumeid, mille peale Kõlvarti kirves ei hakka.

EPL SEISUKOHT

Tunnustame Mihhail Kõlvartit, et ta julges hakata Tallinna juhtimiskoridore tuulutama. Seda oli hädasti vaja, aga see on ka kaval ennetav käik võitluses opositsiooniga ja ohumärk Jüri Ratasele Keskerakonna siseheitlustes.

Ent peamine on see, et lõpuks julges keegi selle tänamatu, ent olulise töö ette võtta. Tallinna juhtimiskoridore tulnuks juba ammu tuulutada, et peksta välja sinna Savisaare ajast kogunenud parteiline kopitus ja parandada linnajuhtimise kvaliteeti.

Kõlvartit võib mõista ka poliittehnoloogilises mõttes: ees on ikkagi valimised. Need tulevad küll järgmise aasta sügisel, ent valmistumine käib juba mitmel rindel, ka opositsiooni ridades. Ja kui Keskerakond soovib pealinnas võimul püsida, ei saa loorberitele puhkama jääda. Muudatused on möödapääsmatud.

Tõenäoliselt oleks savisaarliku ebaefektiivsuse väljajuurimine kujunenud üheks järgmise aasta valimisvõitluse teljeks. Ent nüüd lõikas Kõlvart opositsioonilt selle võimaluse efektselt ära. Isegi kui ta teeb praegu ainult pool rehkendust või jääb muudatus kokkuvõttes pigem kosmeetiliseks, nagu ennustab opositsioon, jookseb sellest võitlustandrist suur osa õhku välja. Ja see ongi Keskerakonna vaatest peamine.

Kuid Kõlvarti võitlusi tasub vaadata ka kui kassi ja hiire mängu Jüri Ratasega: kes on Keskerakonna kõige kõvem tegija ja potentsiaalne järgmine esimees? Samal ajal kui jamad EKRE ja erakonna rahastamisega hoiavad Ratast pidevalt tule all, on Kõlvartil üsna mugav positsioon: kui tahab, torgib Ratast, kui tahab, näitab end kui tegusat ja tõhusat linnajuhti.

Olgu, mis on, Mihhail Kõlvartit tasub tõsiselt võtta. Küllap on tal veel mõni äss varrukas.