Foto: Ilmar Saabas

Kes peaks Eesti linnades kärmelt mõnd ravimit vajama, see üldjuhul hätta ei jää. Vaid päris öösel tuleb toetuda valveapteegile, muidu töötavad rohukauplused varajasest hommikust hiliste õhtutundideni. Kui asustustustihedus on piisavalt suur, et pidada üleval kaubanduskeskust, leiab sealt suure tõenäosusega ka apteegi.

Niisamuti ei saa tarbija kurta konkurentsi puudumise üle. Ravimitarvitajaid kaitseb ka seadus, mis kehtestab arstimitele piirhinnad. Julgelt võib öelda, et tegemist on Eesti ühe kõige rohkem reguleeritud kaubandusharuga. Kui üldse peaks miski imestama panema, siis tõik, et nii palju apteeke peab sellistes oludes vastu.

Apteegireform lõhub toimiva süsteemi ning annab võimaluse kehtestada varjatud monopol. Eesti elanike huve selline ümberkorraldus ei teeni.

Rahvatarkus ütleb, et kui miski toimib, pole mõtet seda torkida. Ometi ootab apteegiturgu ees põhjalik ümberkorraldus. Järgmise aasta 1. aprillist jõustuv uus kord sätestab, et apteegi omanik tohib olla üksnes proviisor. See peaks justkui tagama veelgi ausama konkurentsi ehk vabastama apteegi mõne hulgimüüja lõa otsast. Piltlikult saaks proviisor ise turul ringi vaadata ja osta sisse just neid arstimeid, mida ta patsiendile parimaks peab, aga mitte neid, mida suurtootja peale surub.

Tegemist oleks kunstlikult tekitatud probleemi kunstliku lahendusega. Nagu nii Eesti Päevaleht kui ka teised meediakanalid on esile tõstnud, pole suurtel ravimite Eestisse toojatel, kellele ülejäänud müügikohad kuuluvad, vajaduse korral kuigi raske skeemitada ja luua näiteks nn tankistist proviisoreid.

Kõrvalküljel tõstab Tartu ülikooli farmaatsia instituudi juhataja Ain Raal esile, et propagandagranaadid plahvatavad apteegireformi arutelus uimastavalt. Paratamatult jääb mulje, et keegi piisavalt tugeva mõjujõuga isik ajab vett sihilikult sogaseks. Aga valitsus, kes räägib proviisorite sõltumatuse taastamisest, on kõige parema tõlgenduse järgi naiivne.

Eks oleks ju kõige ahvatlevam luua tankistide selja taga varjatud monopoli. Eesti Päevaleht kirjutas kohe pärast apteegireformi väljakuulutamist, kuidas igal juhul võidab reformist apteegimagnaat Margus Linnamäe, kellel võib olla just selline siht. Reformi, mis hallide alade tekitamise kaudu loob ühe ärimehe ülevõimuks kasvõi teoreetilise võimaluse, pole vaja kellelegi – apteegituru ainuvalitsejaks pürgija välja arvatud.
Graafika: Ivar Kuldver