Paldiski linn on nördinud: linna põhjaossa on viimastel kuudel rajatud kaks aia ja okastraadiga ümbritsetud üüratut asfaltplatsi. Platsil seisavad autod, mis on toodud Paldiski sadamasse ja ootavad edasitoimetamist. Praegu käib samalaadne ehitustegevus veel kahel krundil, kuid ehituseks luba ega ka tegevust lubavat detailplaneeringut pole linn kinnitanud. Asja taga on Robert Antropovi juhitav Paldiski Sadamate AS – ning maatükk ise kuulub Põhjasadamaga seotud OÜ-le Altoona.
Millega on tegu? Kas tõesti pelgalt erakätes oleva „soise ja võsastunud alaga, mida korrastamise tagajärjel võib nimetada ka platsiks”, nagu teatas Altoona esindaja Gennadi Gretchko? Ja see, kes nii mõtleb, usub, et oma maal võib omanik teha, mida tahab. Paldiski linn aga tõlgendab seda „korrastatud platsi” transpordirajatisena, mis on firmal rajatud ilma loata.
Jah, iseenesest on omanikul õigus oma maad vallata. Kuid alates piirist, mil tegevus konkreetsel krundil mõjutab ka ümberkaudseid – ja autodega täidetud plats seda kahtlemata on –, vajab see kooskõlastust. Seda aga praegusel juhul pole.
Viimastel aastatel oleme tihti näinud, kuidas ebaseaduslike ehitistega püütakse omavalitsusi proovile panna, sageli edukalt. Ambitsioonikad ettevõtjad seavad võimu lihtsalt fakti ette. Endine õiguskantsler Allar Jõks on osutanud, et olukord muutub veelgi hullemaks nii ehitusseaduse segasuse kui ka järelevalve jõuetuse tõttu. Pigem peaks reageering olema nii kiire, et sundlammutamise küsimuseni ei jõutagi. Ka sunniraha summad pole piisavad, et mõjuda omavolitsejaile heidutavalt.
Tõesti, Paldiski juhtumis on palju isiklikku vaenu, sest alles kevadel süüdistas Antropov linnavõimu põhjendamatus tegevusetuses. Väidetavalt ei liikunud linnavõimuga suheldes edasi ükski paber. Kuid omatahtsi asfaltplatside rajamist ei õigusta see ikkagi. Ja kui sellist praktikat harrastab mees, kes veel hiljuti pidi valvama kodanike seaduskuulekuse järele, siis võime tunda end paremini, et ta enam selles rollis ei ole.
