JUHTKIRI | Nõukogu, kes paitas verist Putinit
Milliseid sanktsioone tooks mõnele riigile kaasa see, kui ta okupeeriks tükikese Eestit, ütleme Ida-Virumaa? Mõistagi ei peaks sellist küsimust üldse kunagi tekkima. Eriti NATO vihmavari võiks olla piisavalt heidutav, et niisugused katsed juba eos välistada.
Ent paraku elame maailmas, kus meie idanaaber on näidanud hambaid nii Gruusiale kui ka Ukrainale. Sestap käis paljude peast tahes-tahtmata läbi ka selline küsimus, kui kuulsime otsusest anda Venemaale tagasi hääleõigus Euroopa Nõukogu parlamentaarses assamblees (ENPA).
Hääleõiguse kaotas Venemaa viis aastat tagasi Krimmi annekteerimise tõttu. See oli jäme rahvusvahelise õiguse rikkumine, millele järgnesid Ida-Ukrainas tuhandeid inimelusid nõudnud ja seniajani jätkuvad relvakonfliktid.
Praeguseks ei ole kuhugi kadunud ükski Venemaa hääleõiguse peatamise põhjus ega ole märgata idanaabri muid positiivseid samme, mis aitaksid mõista sanktsioonide leevendamist. Ometi valis ENPA Euroopa suurriikide eestvedamisel just sellise tee.
Kas tõesti on ühest riigist tüki vallutamise hind ainult mõnes organisatsioonis hääleõiguse peatamine, mitte sealt välja heitmine? Ja sedagi vaid viieks aastaks.
Eesti endine eurosaadik Tunne Kelam nägi paralleeli 1938. aasta olukorraga pärast Austria Anschluss’i ehk Natsi-Saksamaaga liitmist. „Kui me sellele (Krimmi Anschluss’ile – toim) nüüd ei reageeri ja läheme ikkagi seda teed mööda, et agressorit soodustada, avame tee palju suurematele rahvusvahelistele konfliktidele, mis puudutavad ka meid endid,” ütles ta ERR-ile.
Tõsi, teisalt ongi Euroopa Nõukogu üks üsna jõuetu jututuba – organisatsioon, mida annaks vajaduse korral „ohverdada” selleks, et säiliks koht, kus Venemaaga dialoogi pidada. Venemaa ENPA-s hoidmise kasuks räägib ka asjaolu, et Euroopa Nõukogu juures tegutseb Euroopa inimõiguste kohus. Nimelt kui Venemaa peaks organisatsioonist välja visatama, ei saaks see kohus enam kaitsta riigi tagakiusamise ohvriks langenud Vene opositsionääre. Kui palju sellest kohtust neile tegelikult abi on, on muidugi omaette küsimus.
Tunnustame Eesti saadikuid, kes hääletasid ENPA-s ühehäälselt Venemaa hääleõiguse taastamise vastu. Ent värske hääletus näitas, kui lai tööpõld seisab Eesti välispoliitikutel ees, kui soovime hoida läänt meile nii olulisel väärtuspõhisel kursil.
