Nüüd on üks noor ja eelmisest sügisest ametis olnud kehalise kasvatuse õpetaja riigi kohtusse andnud, sest oli õppelaenu kustutamist eeldanud. Selle õpetaja sõnul on küsimus õiguskindluses. Riigi ja kodaniku suhete stabiilsus ja järjekindlus peab olema üle ideoloogiatest ja heitlikust parteipoliitikast. Ehk: oma inimestega peab käituma ausa, siira ja võimalikult vähe tõmbleva partnerina.

Paraku on eelarvekärped kaasa toonud just tõmblused. Jah, põhiseadusega tagatud õigustatud ootusi on pidanud kõik sel finantsaastal ümber hindama. Ettevõtete jaoks muutus majanduskeskkond ootamatult käibemaksu tõstmisega, pensionärid said lubatud 14% asemel viis protsenti pensionilisa. Nimekiri jätkub ja raske on kõigil.

Õppelaen on aga iseasi, sest see on minevikus võetud kohustus, mille juurde räägiti kindlalt riigitöö tegijate maksete tasumisest. Ka erineb õpetaja elukutse oluliselt teistest ametitest, sest mõne muu kutse omandanud võivad leida erialast tööd teistes majandussektorites, kuid pedagoogide peamiseks erialase töö andjaks on ja jääb riik.

Sellele lisanduvad veel mitmed iseenesest kurioossed asjaolud. Praegugi pole päris selge, kui paljusid inimesi juhtunu puudutab. Õppelaenu kustutamise avaldus tuli esitada kaheksa päeva jooksul, mille sekka langesid ka jaanipüha ja nädalavahetus. Ka võisid kustutamiseks avalduse esitada need, kes olid vähemalt aasta riigi heaks töötanud. Õpetajana terve kooliaasta rassinul jäi sellest aga veidi vajaka.