JUHTKIRI | On aeg jätta vene kaart taskusse
Kuuldus Helmetest kui Kremli tööriistadest on vana ja tõendamata, aga midagi pole teha – Mart Helme ise sundis seda teemat üles võtma. EKRE kongressil peetud sõnavõtus otsustas ta rääkida vastasseisust eestlaste ja Eestis elavate venelaste vahel. See on Eestis palju aastaid olnud klassikaline valimiskampaaniate teema, aga praegu pole kampaania aeg ja tegelikult on ka teema „parim enne” möödas.
Helme pajatas, et kui piirid odavale tööjõule lahti teha, on kogu Eesti paarikümne aasta pärast Ida-Virumaa ja Jüri Ratast pole enam kellelegi vaja, sest „nad valivad oma uued Kõlvartid ja Yana Toomid”. Helme mure odava tööjõu sissevoolu pärast on mõneti põhjendatud, aga kuidas aitab seda muret Eestile parimal viisil lahendada Mihhail Kõlvartile ja Yana Toomile sissesõitmine, jääb küll ebaselgeks. Seda enam, et Kõlvart ja Toom on viimastel aastatel pragmaatilisemaks muutunud ning EKRE on valitsuses suuresti nende armust. Vahet pole, kas Helme ebaviisakuse põhjus on tema enda võitlushimu ja poliittehnoloogia või midagi muud – eestlaste-venelaste lõhe peale mängimine on Krimmi moodi hübriidsõja ettekäändest unistavatele idanaabritele meeltmööda nagunii.
Aitab see, kui majanduslikult ei jää ükski rahvusvähemus vaeslapse ossa ega oma mulli. Abi ei ole tühjast kraaklemisest vene kogukonna esipoliitikutega.
Vana Helme „visioon” asjadest on seda kurvem, et uussisserändajate probleem on Eestis tõepoolest olemas: paljud neist kipuvad liituma pigem Eesti vene- kui eestikeelsesse kultuuriruumi. Rõhutatud „meie vs. nemad” piiri tõmbamine ei aita kindlasti seda viga parandada. Tõsi, EKRE peab võluvitsaks, mis selle lahendab, Eesti piiri võõrtööjõule täiesti kinni panekut. Paraku on selle idee praktiline rakendamine ebareaalne, sest eri põhjustel – demograafilistel, hooajalistel, tööjõu oskustest tulenevatel – läheb Eestis mingit hulka välistööjõudu ikka vaja. Mustvalge „kui on võõras, näita ust” suhtumine ei õigusta ennast, sest endasse sulgudes ei suuda Eesti saavutada kõrget elatustaset ja heaolu, mida lubab valijatele muu hulgas ka EKRE.
Rahvussuhteid aitab üldjuhul vaos ja viisakana hoida see, kui majanduslikult ei jää ükski rahvusvähemus vaeslapse ossa ega ainult oma mulli elama. Eestil on vaja praktilisi lahendusi selle vältimiseks, mitte tühja kraaklemist siinse vene kogukonna esipoliitikutega.
