Juhtkiri: Optimism pole keelatud, aga…
Taavi Rõivase valitsus astub järgmise eelarveaasta poole optimistlikult, sest rahandusministeeriumi värske majandusprognoos ennustab 2015. aastaks majanduskasvu kiirenemist 3,5%-le.
Ent 2015. aasta on riigikogu valimiste aasta, seepärast tuleb rahandusministeeriumist lähtuvasse optimismi tänavu suhtuda topeltkahtlustavalt. Prognoosimine pole täppisteadus, seetõttu on isegi sõltumatutel majandusanalüütikutel võimalik poliitilisele nõudlusele veidi vastu tulla, kasvõi alateadlikult. Eelistad pessimistlikumate eelduste asemel siin-seal veidi optimistlikumaid ja tulebki kokku näiteks 0,5% kiirem majanduskasv. Aga 0,5% siia- või sinnapoole mõjutab juba oluliselt seda, millise kulutuste taseme juures valitsus 2015. aasta eelarveprojekti tulud ja kulud tasakaalu saab ajada.
Eelarvetulude jaoks on majanduse reaalkasvust olulisem nominaalne kasv. 2015. aasta nominaalkasvuks prognoosib rahandusministeerium 6,9%. Kas pole tore kokkusattumus, et lähimineviku ja -tuleviku kiireim nominaalne majanduskasv langeb prognoosi järgi just valimisaastasse? Võib-olla on iroonia siin siiski ülearune, sest Swedbanki prognoosi järgi tuleb 2015. aasta nominaalkasv veelgi suurem.
Rõivase valitsuse tegemisi kahtlustavalt piidlema sunnib ka tema kiire struktuurse eelarvetasakaalu mõistesse kiindumine. 2015. aastal riigieelarve nominaalne defitsiit jutuksoleva prognoosi järgi suureneb 0,7%-lt 0,8%-ni, aga struktuurses arvestuses (s.t ühekordsete ja majandustsükli mõjudega korrigeerides) jääb tänavu 0,1%-lisse tasakaalu ja tuleval aastal on täpselt tasakaalus. Teiste EL-i riikidega võrreldes on mõlemad näitajad väga head. Muret teeb see, et aasta, mil Eesti riigieelarve jälle päristasakaalu jõuab, nihkub muudkui edasi. Uue prognoosi kohaselt saabub see nüüd alles 2018. aastal.
Praegu on nii valitsusel, ettevõtjatel kui ka tarbijatel kasulik meeles pidada, et Eesti majanduslik tegelikkus on tihti kujunenud palju heitlikumaks, kui majandusanalüütikute prognoosid ette nägid.
