Juhtkiri: Parem pakkumine õpetajatele
Kui Jürgen Ligi, Andrus Ansip ja Jaak Aaviksoo räägivad, et õpetajate palka pole kriisi ajal vähendatud, siis tegelikult tehti seda küll – just normkoormuse ühtlustamisega maksimaalse 24 tunni peale nädalas. Eri omavalitsustes eri moodi, aga paljudes kohtades tõusis tundide arv, mille eest täispalka makstakse. Kuna täispalga saamiseks tuleb nüüd töötada kauem, siis mitmete õpetajate palk koormusnormi tõusuga sisuliselt langes.
Haridus- ja teadusministeerium on välja arvutanud, et sel aastal maksaks normkoormuse vähendamine 12 miljonit eurot. Kui seda alustada septembrist, läheks vaja lisaks vaid kolmandik sellest ehk neli miljonit eurot. Selle rahasumma peaks saama kaetud sisemiste ressursside arvel – suunates kogu õpetajatele mõeldud palgaraha töötasudeks ja lisades sellele streigi tõttu maksmata töötasude raha.
Praegu töötab 24-tunnise normkoormusega õpetaja oma 608- või 644-eurose palga nimel kuni 60 tundi nädalas. Õpetajatel, kes enda tervist ja sotsiaalset võrgustikku lõhuvad selliste koormustega, pole praktiliselt võimalik koormust langetada 18 tunni peale, sest sel juhul saaksid nad vaid 75% oma praegugi väikesest palgast. Sestap aitaks see lüke just nooremaid õpetajaid, aga ka vanemad pedagoogid lepiksid väiksema tundide arvuga sama palga nimel, avades võimaluse võtta tööle uusi inimesi ja parandades nii ka tööhõivet.
See oleks esimene ja enim õpetajate elu mõjutav samm, mille tulemusena suudaks valitsus näidata, et mõistab, kus on kõige suurem valukoht.
Teine samm oleks järgmisest aastast siduda õpetajate palgatõus reformide edukusega maakondade lõikes. Ministeerium töötaks septembriks välja gümnaasiumivõrgu korrastamise plaani ja esitleks seda koos vastavate selgituskirjade ja arvutustega. Maakondades, kus gümnaasiumireform edukalt läbi viiakse, eraldatakse alates 2013.–2014. aastast õpetajatele lisaraha – kõigil on siis motivatsioon reformid ära teha.
