Marti Kuusiku videointervjuu hetk enne ametisse astumist. Andres Putting

Uus valitsus astus eile ametisse seninägematu skandaaliga. Hommikuks teadis peaminister Jüri Ratas, et tema valitsusliikme, väliskaubanduse ja infotehnoloogia ministri Marti Kuusiku kohta on Eesti Päevalehel ja Eesti Ekspressil väga sünget materjali. Kui tänases lehes avaldatud mitme inimese tunnistused tõele vastavad, kujutab Kuusik endast ohtlikult probleemset isikut, kes võib olla seotud ränkade kuritegudega. Ometi laskis Ratas Kuusikul anda ametivande.

Tundub, et vastne minister on tõstnud korduvalt käe oma lähedaste vastu. Seejuures on tal tõsine alkoholiprobleem: olles alkoholi tarvitanud, ei kontrolli Kuusik enam oma tegusid. Seda näitas ka hiljutine suur kiiruseületamine pärast jääknähtudega rooli istumist. Kuid liiklusrikkumine kahvatub süüdistuste kõrval, et Kuusik on suisa kaks korda purustanud oma kunagise abikaasa käeluu, tema „igapäevasest” peksmisest rääkimata.

Lähisuhtevägivald on Eestis liiga levinud julm käitumisviis. Kui süüdistused paika peavad, peaks Marti Kuusik istuma pigem vanglas kui valitsuses.

Mõne uuringu tulemused näitavad, et igal aastal kannatab umbes 20 000 Eesti elanikku pereliikme füüsilise rünnaku all. See teeb 50 juhtumit päevas. Suurem osa lähisuhtevägivalda jääb peidetuks, sest politsei registreeris neid juhtumeid mullu „vaid” 3500. Ometi on ka politsei andmeil ligi pooled vägivallakuriteod suunatud oma lähedaste vastu.

Tihti on ohvrid vägivallatsejast sõltuvad või lihtsalt kardavad teda. Vaid sõna sõna vastu olukorras juhtub kergelt, et inimene kukub end vastu uksepiita vigaseks – ja mitu korda järjest –, aga tõendeid ei leitagi ja hirmunud ohver kinnitab kurjategija versiooni.

Meie ajakirjanikud puutusid lugu tehes samuti kokku käitumismustriga, mis meenutas otsekui perevägivalla uuringutest maha kirjutatud näiteid manipuleeriva kurjategija kohta.

Tõenäolise vägivaldse kurjategija valitsusse kaasamine näitab, et peaminister Ratasel on tugev usk end juba seadusrikkujana näidanud alluva süütusse. Praeguste tõendite valguses viitab see arusaamatule ohvrikompleksile, mis ei luba näha, kuidas pilku kõrvale pöörates muudetakse vägivald normaalseks. Praegu paistab valitsusjuhil käes olevat eitusfaas. Ta võib vajada meie abi, et juhtunut mõista. Kuusiku potentsiaalne „parandamine” kuulub aga juba politsei ja kohtute pädevusse.