JUHTKIRI | Piirame Kõlvarti keelamistungi
Kui täiega keelata ei saa, piirame siis osaliselt. Nii on Tallinna linnavalitsuse värske ettepaneku järgi paslik alustada joomist kell kuus hommikul. Just niisuguse järelduse võiks teha eile heaks kiidetud ettepanekutest piirata lõbustusasutustes alkoholi pakkumine tööpäeviti kella kahest öösel kella kuueni hommikul.
Iroonia irooniaks, aga tõsi on see, et praegu ei luba seadused hommikul ametlikust öörahust kauem sääraseid piiranguid kehtestada. Seda kummalisem linnapea Mihhail Kõlvarti eestvõtmisel sündinud keelueelnõu tundub. Mis eesmärki see teenib? Igal juhul mitte seda, et hommikul kooli minevad lapsed ei peaks mööduma baaridest ja nende klientidest, nagu Kõlvart algul mõtet tutvustas.
Tallinn on küll teinud ettepaneku ka seadust muuta. Aga lahmiv kiirustamine näitab, et linnavõim pole endale selgeks teinud, mida kolmandikku Eesti elanikkonda koondav asum üldse peaks endas kätkema. Kord ja öörahu on kahtlemata vajalikud väärtused, kuid tänapäevased suurlinnad tähendavad märksa enamat. Digitaliseeruv majandus ja vabrikuaegsete üheksast viieni töösuhete hääbumine tähendab, et inimesed elavadki üha rohkem libisevas 24-ses tsüklis. Kui keegi usub, et sügaval ööl on inimestel aeg magada, räägib ta vaid osa elanikkonna eest.
Just soov mõõta kõigile võrdselt on põhjus, miks Tallinna praegune ettepanek tagasi lükata. On ju vaks vahet kuskil elumaja all lärmaval parmupesal ja omaette paikneval klubil ning nende vahele jääb omakorda hulk varjundeid. Ei tohi ka lihtsalt heita kõrvale Tallinna rolli turismimagnetina. Kaugelt tulnud külalisele võib öösel ühel kellaajal suure hulga rahulolematuid inimesi tänavale paiskav ja siis tontlikku vaikusesse mattuv linn üsna pelutav tunduda.
Alkoholi liigtarvitajatega seotud probleemid ei vaja lähemat kirjeldamist. Okse, lärm, vägivald. Ent enamik on ikkagi end lihtsalt hästi tundvad lõbutsejad. Nagu maailma ahvatlevamad sihtkohad – näiteks London või Amsterdam – juba teavad, mõjub pigem eri kogukondadega arvestamine. Olgu selleks või toimiva öise transpordi käimapanek.
Näiteks võiks Tallinnaski olla nimetatud linnade eeskujul öölinnapea. Kuna Kõlvarti esmane argument hommikuste napsutajate ohjeldamiseks niikuinii paika ei pea, annaks ehk enne otsustamist võimaluse alternatiivsetele ideedele?
