Juhtkiri: Poola otsib liitlast
Poola on ikkagi üks Euroopa suurriike, kellega seovad meid siinses piirkonnas ühised huvid. Varssavil pole küll võib-olla säärast kaalu kui Berliinil, Pariisil või Londonil, aga julgeolekuküsimustes kõneleb ta rohkem Eesti häälega kui ükski teine pealinn.
Praegu otsib Varssavi endale liitlasi, et saada Poola ja Balti riikidesse Vene ohu vastu püsivaid NATO baase. Presidendi meeskonna liikmed pole meediale antud usutlustes varjanud, et Duda soovib enne Saksamaale sõitmist seljatagust tugevdada. On ju Berliin praegu üks jõukeskusi, kus suhtutakse Venemaa külje all sõjalise kohaloleku tugevdamisse kui potentsiaalsesse riski.
Sestap oli Eesti Duda jaoks loogiline valik. Baaside asjus saanuks samasuguse toetuse ka Leedust, aga Vilniusega on rahvus- ja keeleküsimuste tõttu praegu liiga palju probleeme.
Siin on mõttekoht ka Eestile. Joondumine riigi taha, kelle arusaamad lõikuvad teiste liitlastega, tähendab, et mingil hetkel võib olla vaja valida. See ei pruugi minna valutult. President Duda esindab parteid Seadus ja Õiglus, mis tuleb ilmselt oktoobris esimest korda kaheksa aasta jooksul võimule ka parlamendis. Nende eelmist valitsemisperioodi iseloomustab märksõna „vennad Kaczynskid”. Nad rõhutasid Poola erisust ning kiskusid Saksamaa ja Brüsseliga tüli viisil, mis pani diplomaate juukseid katkuma. Niisuguse liitlasega ei läheks isegi Venemaa vastu luurele.
Esimesed signaalid näitavad, et Duda erakond võib hakata lastehaigusest üle saama. Parem oleks, sest tervemõistusliku Poolaga üheskoos on ühiseid huve ikka parem kaitsta kui tugevate eestvõitlejateta.