Paradoksaalsel kombel saab seda prognoosi isegi rõõmustavaks pidada: 14% majanduslanguse on enamik meist korra juba üle elanud. See oli 2009. aastal. Paljud isegi kaks korda, sest 1990-ndate alguses, mille kohta pole täpset statistikat, kukkus majandus samuti kivina. Küll saame hakkama ka nüüd. Tõsi, praegusel kriisil on ennenägematuid külgi ja palju määramatust, mis tekitab rohkem hirmu. Eelmine kriis ohustas peamiselt raha ja heaolu, aga mitte nii otseselt inimeste elu.

Mida püüdlikumalt praegu omaette hoiame ja hügieenireegleid täidame, seda kiiremini saab see jubedus läbi ja majanduslangus tuleb väiksem.

14% languse eeldus on Eesti Panga mudeli järgi see, et praegune olukord leeveneb augusti alguseks ehk nelja-viie kuuga. Kui leeveneb mai alguseks, mis on praegune eriolukorra tähtaeg, võime pääseda „ainult” 6% langusega. Tegelikkus võib kujuneda neist arvudest mõnevõrra erinevaks, aga üldine loogika on igal juhul lihtne: mida püüdlikumalt kõik Eesti elanikud praegu üksteisest eemale hoiavad ja hügieenireegleid täidavad, seda kiiremini saab see jubedus läbi. Inimesed, ärge minge avatuks jäänud poodidesse niisama aega veetma või allahindlusi jahtima – paar nädalat võib ometigi ka muud moodi meelt lahutada. Pealegi sunnib kujunev majandusolukord kauplejaid eelseisvatel kuudel tegema veel palju soodsaid pakkumisi.

Majandusväljavaadete puhul võiks rahustavalt mõjuda seegi, et tänu varasemale kasinale riigilaenupoliitikale on Eesti riigil inimeste ja ettevõtete toetamiseks palju reservi. Näiteks Läti riigivõlg kasvas 2008. aasta kriisile järgnenud kolme aasta jooksul ligikaudu kuue miljardi euro võrra, aga lõunanaabrid tulid kriisist välja ja 2010-ndate keskel hakati Eestis isegi kartma, et nad lähevad meist majandusarengus mööda.

Tegelikult ei läinud. Sellepärast paneme Eesti riigi praegustele juhtidele südamele: laenuraha tuleks majanduse toetamiseks kasutada niimoodi, et pärast ei peaks kukalt sügama: mis me selle eest siis õieti saime peale ajutise leevenduse?