JUHTKIRI | Prokuratuur vedas meid kõiki alt

Üks Eesti lähiajaloo ilmselt olulisemaid korruptsiooniprotsesse jookseb visinaga tühjaks. Kuus aastat väldanud kohtupidamine, mis pidi paljastama Tallinnas toimunud äri ja poliitika lubamatut põimumist, jõudis kokkuvõttes tulemuseni, kus esimeses astmes mõisteti süüdi ainult üks inimene. Üks kohtualune valis oportuniteedi. Ühe tervis jõudis protsessi ajal niivõrd halveneda, et ta ei saanud enam istungitel osaleda. Ühe puhul möödub kohe mõistlik menetlustähtaeg. Ja ülejäänud kõndisid minema nagu õiged mehed kunagi.

Nii et Tallinna endine linnapea Edgar Savisaar võibki õigusega kuulutada, et on puhas kui prillikivi? Ja väidetavad kaasosalised samuti?

Paraku just sellise tulemuse aastatepikkune menetlus andis. Ka viimaks süüdi jäänud Kalev Kallo võib veel järgmistes astmetes õigeksmõistmise saavutada. Kokkuleppele läinud ja trahviga pääsenud eksminister Villu Reiljan ning oportuniteediga riigile 200 000 eurot maksnud ärimees Hillar Teder peaksid endalt õigusega küsima, kas nad ei andnud liiga vara alla.

Lõpptulemus jätab suhu halva maigu. Mitte sellepärast, et enamik kohtualuseid jäi õigeks. Kui kuritegu toime ei pandud, ei saagi õigusriigis muud tulemust tulla. Kuid sellisel juhul tekivad tõsised küsimused prokuratuurile.

Tulemus on võimalikest halvim. Aastaid kohtualuste solgutamist ja õhkupaisatud kahtlusi ei toonudki selgust.

 

Kui te kahtlesite, kas kohtualused ikka on süüdi, kas võis olla, et läksite kohtusse n-ö ehku peale, lihtsalt katsetama? Sellisel juhul on tegemist riigi võimu ja ressursside ilmselge kuritarvitamisega. Või kui te ei kahelnud, siis miks tegite oma töös praaki ega suutnud tagada süüdimõistmist?

Avaliku huvi seisukohast on praegune lahend vahest kõigist halvim. Midagi justkui oli – absurdilähedase olukorra tõttu, kus on süüdi mõistetud altkäemaksu vahendaja, kuid mitte andja ega võtja. Ent märksa tõsisemad kahtlused – mis ulatuses turgutasid must raha ja mustad poliitikud Tallinnas üksteist, kui palju võlgnes Savisaare Keskerakond oma valimisedu ärimeestele ja need enda äriedu linnapeale? – jäävad endiselt tõendamata spekulatsioonidega õhku mürgitama.

Ja see kõik võttis aega kaugelt liiga kaua, jättes Eestist ennasttäis ja kiusliku, aga saamatu riigi mulje. Uus fiasko üle mõistuse veninud Tallinna Sadama protsessi kujul juba terendab silmapiiril.