Kahju oleks võib-olla siis, kui Medvedev oleks ajanud meie mõistes oluliselt liberaalsemat poliitikat kui Putin. Nüüd jätkub lihtsalt endist-viisi-poliitika, mis sai alguse 2000-ndatel. Võibolla ehk veidi rõhutatumalt, aga seejuures vähemalt ilma mõnitavate sõnadeta „vabadus on parem kui mittevabadus”.

Medvedev oli pealtnäha tõepoolest nagu hea politseinik, aga seejuures hakati tema ajal rakendama seadusi, mis lubavad süüdistada poliitilisi teisitimõtlejaid ja tavakodanikke, kes ametnikke kritiseerivad, ekstremismis või kutsuda FSB-l inimesi vestlusele ja kanda neid jälgitavate nimekirjadesse ainult sellepärast, et luurajatel on kahtlus, et nad mõtlevad teistmoodi kui nemad.

Venemaa lihtrahvas on Putinisse alati rohkem uskunud kui Medvedevisse. Liberaalsemate vaadetega venemaalaste seas oli paar aastat tagasi valdav Medvedevi-meelsus. Nüüd on nende seas juba valdav suhtumine: mis vahet seal on, kas Medvedev või Putin? Reformaatorist presidendi – nagu algul loodeti – asemel sai Venemaa endale presidendikoha täitja, nagu algusest peale kardeti, on nentinud tuntud Moskva ajakirjanik, aasta tagasi suletud Vene Newsweeki viimane peatoimetaja Mihhail Fišman.

Sellepärast sai Medvedevi ajal alguse trend, mis ilmselt jätkub Putini naasmise korral kiireminigi – see on raha ja inimeste väljavool Venemaalt, sest soovitakse raha või iseend mõnda kindlamasse kohta paigutada.

„Üks tuttav ostis maja Sloveenias, teine korteri Hispaanias. See ei ole veel emigreerumine. See on ettevalmistus selleks,” kirjutas äsja ajalehe Vedomosti arvamusartiklis Permi krai kuberner Oleg Tširkunov. Ennekuulmatu ülestunnistus Venemaa mõistes võimutipu lähedale kuuluvalt poliitikult. Putini ajal oleks talle sulg sappa pandud, Medvedev laseb tal ametisse jääda. Niipalju on siiski kolme ja poole aastaga muutunud.