Teisisõnu: valitsuskoalitsioon esitas alasti rumaluse jõudemonstratsiooni. Isegi kui leppida mõttega, et säärane reform tuleb, on sellel palju lahtisi otsi ja raskesti lahendatavaid tehnilisi pisiasju, mida arutamata ei ole võimalik kohanemistki alustada.

Ülepeakaela, eksperte kuulamata ja konsensust otsimata saavad sellist suure mõjuga reformi teha ainult Eesti riigi vaenlased.

Praeguse seisuga annab reform tugevama tõuke pigem pensionisäästu kulutamiseks kui iseseisvalt rohkem säästma hakkamiseks. EKRE-lased, arvestage, et see suurendab tulevikus survet leppida suurema sisserändega, kui teile meeldiks. Mõelge ka sellele, et reformiga kaasneb riigi raha raiskamine kulukate paralleelsüsteemide väljaarendamiseks – et Isamaa saaks teha nägu, et ta ei tasalülita pikaajalist säästmist. (Nagu ta teeb nägu, et ei aidanud Eestis kehtestada astmelist tulumaksu.)

Isamaalased, saage aru, et osa teie erakonnas vabaduse ja isikliku vastutuse suurendamisest jutustavaid reformijaid on ilmsel eksiteel. Teise pensionisamba ja sündimuse vahel pole seost. Pensioniks säästmise lõpetamine ei pane sündimust suurenema, vaid seab tulevased põlvkonnad hoopis kasvava maksusurve alla, mis vähendab inimeste vabadust ja ilmselt ka sündimust.

Keskerakondlased, arvestage, et teist pensionisammast laiali jagades kogutavate maksudega saab riiklikku pensioni erakorraliselt tõsta kõigest mõne aasta vältel. Kui see ressurss on ammendatud, hakkab riikliku pensioni ja keskmise palga suhe taas halvenema. Pensionäride toimetuleku tagamine muutub raskemini lahendatavaks probleemiks, kui on praegu.

Ülepeakaela, eksperte kuulamata ja konsensust otsimata saavad sellist potentsiaalselt suure mõjuga reformi teha ainult Eesti riigi vaenlased. Eesti vanasõna ütleb: „Üheksa korda mõõda, üks kord lõika.” Jüri Ratase koalitsioon ei kavatse enne lõikamist isegi ühte korda mõõta, eirates kõiki seadusloome ja poliitilise dialoogi häid tavasid.