JUHTKIRI | Riigieksamite korraldus lonkab mõlemat jalga
Mõnes koolis on lõpuaktused juba toimunud, enamikus toimuvad täna-homme. Viimase riigieksami – 24. mail toimunud matemaatika eksami – tulemused selgusid alles eile. Mõistagi tähendab see, et need koolid, kes lõpuaktusega „kiirustasid”, ei saanud lõpetajatele anda tunnistust, kus oleks olnud matemaatika eksami hinne. Isegi 6.–13. maini toimunud inglise keele eksami tulemused said teatavaks napilt enne lõpuaktuseid.
Riigieksameid korraldavate Innove ametnike keskselt mõeldes saaks öelda: aga miks te siis teete lõpuaktuse nii vara, tehke mõni päev hiljem. Ent näiteks Tartus, kus see probleem tekkis, oli varasema päeva valikul mõjuv põhjus – täna-homme oleks aktused ette jäänud laulupeo 150. sünnipäeva tähistamisele.
Mõjuvaid põhjusi võib ette tulla ka teistes kohtades ja teistel aastatelgi. Pigem tuleks kriitiliselt vaadata riigieksamitööde hindamise ja tulemuste teavitamise protsessi poole. Peaaegu kuu aega on väga pikk aeg hoolimata sellest, et matemaatika riigieksami tegijaid on 7000–8000. Või kui protsessi tõesti kiirendada ei saa, siis võiks viimase riigieksami toimumise aja varasemaks tuua, et tulemuste selgumine poleks viimastel jaanipäevaeelsetel päevadel asjatut stressi tekitav teema.
Kui küüniline olla, siis saab öelda, et tegelikult inimesed lasevadki eksamitulemustel endale asjatut stressi tekitada. Riigieksami sooritamiseks piisab tänapäeval ju sellest, kui vastad õigesti 1% ehk saad ühe punkti sajast. Gümnaasiumi lõpetamine on seega kindel igaühel, kes riigieksamile ilmus ja küsimustele midagigi vastas. Tõsi, ikkagi leidub ka neid, kes suudavad saada 0 punkti – näiteks 2017. aastal kitsa või laia matemaatika eksami teinud 7700 õpilase hulgas oli neid paarkümmend.
Eksamilävendi 1%-le viimist põhjendati omal ajal jutuga, et riik ei peaks kooli eest otsustama, kas õpilane on valmis kooli lõpetama või mitte. Selle põhjenduse loogika ei sobi päris hästi kokku riigieksamite ülimalt tsentraliseeritud korraldusega, mis võib olla üks põhjus, miks nende tulemuste teada saamine nii kaua aega võtab.
Paljusid gümnaasiumilõpetajaid õnneks ikkagi huvitab veel nende riigieksami tulemus, sest saavutatud punktisummat võetakse suuremal või vähemal määral – sõltuvalt erialast – arvesse ülikooli astumisel. Kui seda ka enam poleks, oleks riigieksamid täiesti mahakäinud ettevõtmine.
