Juhtkiri: sissetulekupõhised trahvid on head, aga…

Osa rahatrahvide sissetulekupõhiseks tegemisest võib riigieelarve saada aastas umbes 12 miljonit eurot lisatulu. Aga kui palju võidaksid riik ja ühiskond laiemas mõttes – seaduskuulekuse paranemise, liiklusõnnetuste vähenemise jms kaudu?

Küllap rohkem, kui oleks võitnud 2015. aasta sügisel riigikogus läbi kukkunud trahviühiku kahekordistamise seadusest. Mäletatavasti nägi see ette suurendada väärteotrahvide määramise aluseks olevat trahviühikut neljalt eurolt kaheksale eurole. Läbi kukkus eelnõu peamiselt sellepärast, et tõusu peeti väikese sissetulekuga inimeste jaoks põhjendamatult rängaks.

Justiitsministeeriumi uues plaanis, mis parimal juhul saab teoks 2018. aastast, on toonaste etteheidetega mingil määral arvestatud. Osa trahvide – näiteks raskemate liiklusrikkumiste eest – sissetulekupõhiseks muutmine tähendab teisiti öeldes trahvide regressiivsest proportsionaalsemaks tegemist, trahvi suhe sissetulekusse hakkab olema võrdsem kui praegu. Kergemate rikkumiste eest soovib ministeerium aga võimaldada määrata lihtsustatud korras menetletavaid hoiatustrahve.

Plaani nõrk koht on see, et uus kord motiveeriks alla keskmise seaduskuulekaid kodanikke tulusid veelgi kiivamalt varjama.

Miinimumpalga saajatele näebki uus plaan ette palju väiksemat trahvide tõusu kui eelmisel katsel kavandati – ainult 25%. Aga juba keskmise brutopalga saajaid ähvardab raskemate rikkumiste nagu sõiduki joobnuna juhtimise või suure kiiruseületamine puhul koguni kolmekordne tõus. Kui praegu saab väärteo eest määrata maksimaalselt 1200 eurot trahvi, siis uue plaani kohaselt oleks keskmise palga saaja lagi 3652,8 eurot. Kui kõigest aasta tagasi peeti trahviühiku üleüldist kahekordset tõusu paljuks, siis kas kolmekordne tõus keskmise palga saajale (tõsi küll, ainult raskete rikkumiste puhul) on põhjendatum? Ei ole seegi valitsus vaba soovist liiklustrahvidega eelarvet täita.

Plaani mõistlikkust kaaludes peaks valitsus arvestama, et ümbrikupalk, OÜ-tamine ja muu tulusid varjav skeemitamine on Eestis endiselt aktuaalne. See tähendab, et osa paadunud liikluseeskirja rikkujaid ei hakka ikka maksma trahvi nii palju, kui tegeliku sissetuleku järgi õige oleks. Hea muidugi, kui hakkab vähemalt osa neist, aga plaani teine nõrk koht on see, et uus kord motiveeriks alla keskmise seaduskuulekaid kodanikke oma tulusid veelgi kiivamalt varjama. Sama mõju on ka mitmel uue valitsuse maksumuudatusel. Tasuks hinnata kõigi selliste väikeste sammude koosmõju, vastasel korral võib varimajandusest saada Eesti kõige kiiremini kasvav majandusharu.