Juhtkiri: sotsiaaldemokraatide pehme ja kõva jõud

Kas pole kummaline: kuigi valitsust roolib Reformierakond, on Eesti mõjukate poliitikute edetabeli kaks kõrgeimat kohta hoopis sotside käes.

Ja edetabeli esinumber on Marju Lauristin, hoolimata sellest, et europarlamenti valitud poliitikute puhul on sageli kehtinud vanasõna „Mis silmist, see meelest”.

Täielikust segadusest jääb puudu vaid see, kui peaminister Taavi Rõivas poleks edetabelis oma erakonna esinumber. Aga vähemalt seda ta on ja üldarvestuses jääb alla ainult Lauristinile ja Ossinovskile.

Lauristini naasmine poliitikasse ja Ossinovski tõus SDE esimeheks on andnud erakonnale pehme ja kõva jõu tandemi.

Lauristini naasmine poliitikasse 2014. aasta europarlamendi valimistel ja Jevgeni Ossinovski tänavune tõus SDE esimeheks on erakonnale andnud huvitava tandemi. Lauristin on pehme jõud, kes tänu oma teadlase- ja õppejõutööle on jätnud paljudesse ühiskonnaelu kujundavatesse inimestesse jälje sõltumata sellest, kui aktiivselt ta parajasti päevapoliitikas kaasa lööb. Samuti tunnustavad paljud teda autoriteedina, ükskõik kas nad jagavad tema sotsiaaldemokraatlikku maailmavaadet või mitte. Ossinovski kujul on sotsidel Lauristini pehme jõu kõrval nüüd ka kõva jõud, kes peab ägedat igapäevast võitlust SDE nähtavaks tegemise ning erakonna huvide ja ideede läbisurumise nimel.

Erakondade toetuse uuringud ei näita veel, et sellisest tandemist oleks kasu olnud erakonna populaarsuse mõttes. Nende küsitluste põhjal ei saa SDE-st praegu kaugeltki rääkida kui potentsiaalsest peaministrierakonnast. Aga Ossinovski on erakonna esimees olnud kõigest pool aastat ja ka järgmised riigikogu valimised on veel kaugel, alles 2019. aastal. Mõjukate edetabeli põhjal võib öelda, et kõige tipmise tipu poolest on SDE eeldused kahe suurema erakonnaga konkureerida head, aga alla jäädakse mõjukate pingi pikkuselt.