JUHTKIRI | Tabletikuningad on alasti
Kuidas käituksid sina, kui oleksid riigi esiärimees ja avastaksid, et parlamenti ei olegi võimalik sinu pilli järgi tantsima panna? Kui ootamatult selguks, et mõne saadiku õiglustunne ja soov rahvast kaitsta on kõvem partei käsuliinist ja erakondadele tehtavatest annetustest.
Eile nägime üht võimalikku stsenaariumi. Nimelt kukkus teisipäeval riigikogus ülinapilt läbi eelnõu, mis pidi sisuliselt tühistama apteegireformi, ehk tegema seda, mille nimel on suurärimehed viimasel ajal päris palju pingutanud. Kättemaksuks sulgesid eile kell 14 Eesti suuremad apteegiketid kõik enda kontrollitavad tabletitemplid, esialgu vaid üheks õhtuks.
On uskumatu, et tänapäeva Eestis asju nii aetakse. Et niimoodi reageeritakse sellele, kui rahva esindusorgan riigikogu üks kordki käitub isepäiselt, mitte kui kummitempel. Selline ärimeeste jõudemonstratsioon on vastik arrogantne väljapressimine, mis vaid madaldab nende võitlust ja avab loodetavasti ka nende inimeste silmad, kes pole seni veel aru saanud, millist mängu mängitakse.
Mis saab olla sellise šokisulgemise eesmärk? Kas see tõesti paneb „kõhklevad” riigikogu liikmeid apteegiärimeeste kasuks ümber otsustama, kui apteegireformi tühistamine uuesti riigikogu saali hääletamisele jõuab? Pigem ikka vastupidi. Ükski endast lugupidav poliitik ei peaks alluma sellisele survestamisele.
EPL SEISUKOHT
Eesti rahvas ja poliitikud ei peaks alluma tabletiärimeeste väljapressimisele. Seda enam võiks nüüd apteegireformi teoks teha.
Kas eesmärk on manipuleerida rahvaga? Tekitada neis hirmu, et koduküla apteek suletakse, ja veeretada „süü” riigile? Jah, võimalik. Kuid tuleb aru saada, et tegelikult pole mingit süüd veel tekkinud. Kui sotsiaalminister Tanel Kiigel lastaks rahus tegutseda, viiks ta ju apteegireformi ellu etapi viisi ehk nii, et enamik apteeke jääb alles. Ketiapteek paneb uksed kinni, aga mõne päeva-nädala pärast avab ukse uus, proviisorile kuuluv.
Kui riik tahab teha apteegireformi nii, et ravimite kättesaadavus maal säilib, ei pea ju sulgemispaanika argumendina paika. Siis jäävad tabletikuningad alasti – nad teevad küll näo, nagu võitleksid rahva eest, kuid raske on leida nende tegutsemise tagant muud põhjust kui isiklikud motiivid ja ärihuvid.
Eilne aktsioon väärib hukkamõistu ka selle poolest, kuivõrd ebaviisakalt käituti oma partnerite ja klientidega. On hea tava, et sellisest protestist teatatakse päevi, kui mitte nädalaid ette. Seda enam, et apteek ei ole kinosaal – ootamatu sulgemine on reaalne mäng inimeste tervisega. See näitab veelgi enam, kui vähe austavad suured apteegiketid lihtsat inimest, abivajajat.
