JUHTKIRI | Turismisektor väärib abi. Turism ei sure
Arvake ära, millisest värskest valitsuse dokumendist on pärit järgmised lausekatked: „turism on arenev ja kasvav majandusharu kogu maailmas”, „Eesti on tuntud konverentsimaana”, „Eesti on rahvusvaheliselt atraktiivne turismisihtkoht, kus turismiettevõtjatel on hea tegutseda”. Uskuge või mitte, aga see on 2021. aasta riigieelarve seletuskiri, kuigi turismi toetuseks minevate rahasummade järgi otsustades ei lähe selle sektori käekäik valitsusele eriti korda.
Tallinna vanalinnas oli koroonaeelsetel aastatel tõepoolest juba liigagi palju (välis)turismi ja vähe kohalikku elu. Nüüd tõmbub Tallinna turismimajandus koomale, selles pole kahtlust. Ja ülejäänud Eesti turismiettevõtjate – olgugi et neil läks suvel pigem hästi – tulevik pole segaste viirusväljavaadete tingimustes samuti ülearu kindel. Küsimus on paljude turismisektori ettevõtete ellujäämises.
Terve mõistus (nagu ka eelarve seletuskirjas olevad rahalise katteta laused) ütleb, et turismiäri päästmist pole õige jätta üksnes turismiettevõtjate mureks. Praegu on küll välisturismi minimaalselt, aga suvekuud näitasid, et kohe, kui reisida saab, paljud inimesed seda teevadki. Möödunud suvel rännati põhiliselt kodumaal, aga seiklushimulisemad jõudsid ka välismaal ära käia, enne kui riigid hakkasid uuesti koroonapiiranguid karmistama.
Sellepärast ei tohi Eesti lasta turismiga seotud ettevõtetel eelseisva aasta jooksul välja surra. Pärast piirangute ja hirmu taandumist pole siis enam piisavalt neid, kes turiste ja ärireisijaid vastu võtaksid või Eestist reisile saadaksid. Reisijad ja rahavood, mille saamiseks on nii ettevõtjad kui ka Eesti riik aastaid vaeva näinud, suunduksid riikidesse, mis ei ole lasknud koroonal oma turismisektorit tappa. Veel üks vastuolu: milleks anda 40 miljonit eurot sooduslaenu Porto Franco ehitamiseks, kui sektorile, mis peaks aitama selle kaubandusruumidele elu sisse puhuda, näidatakse trääsa?
Turismiettevõtjaid tuleb aidata. Varem või hiljem turistid naasevad, aga mitte Eestisse, kui laseme sektoril praegu välja surra.
Turismisektori toetamise vahendina on räägitud töötukassa palgameetme jätkamisest, siseturismivautšeritest ja 2019. aastal makstud maksude osalisest tagastusest. Kõige õiglasem, laialdasem ja vähima bürokraatiaga oleks neist osaline maksutagastus. Napi nõudlusega kuud ei peaks toetust saavatel töötajatel kuluma logelemiseks, vaid täiendusõppeks, et Eesti turismindus ärkaks uuele elule tugevamana kui varem.
