Kujunditest ja tähelepanekutest ei pääsenud ka (Eesti) ajakirjandus.

Lennart Meri suhe ajakirjandusse oli mitmetahuline. Nagu ta suhe kõigesse, mida ta teadis, märkas või oli kogenud.

Ta luges, vaatas, kritiseeris, solvus, aga püüdis aeg-ajalt ka sekkuda, et väljaanded oleksid just sellised, nagu tema seda näha tahtis.

1990-ndate keskel helistas ta korduvalt Eesti Sõnumite toimetusse ning püüdis ajalehe esi-, arvamus- ja väliskülgi enda tähelepanekute ja teadmiste järgi voolida. Teda kuulati ja mõistlikkuse piires ka arvestati. Ta suhtus ajakirjandusse nüanssideni nõudlikult, sest tahtis inimesi harida ja valgustada; ta soovis meist teha väärikaid eestlasi ja täisverelisi eurooplasi.

Frankfurter Allgemeine Zeitung oli ajaleht, millest ta unistas, ja seda atmosfääri püüame täna lugejateni tuua ka visuaalselt.

Lennart Meri teadis täpselt vaba sõna tähendust ja seda, et igal sõnal (ka kirjutamata sõnal või mõttel) on oma roll. Ta otsis sõnadest tihti rohkemat, kui nende kirjutaja või ütleja oli mõelnud. Paljudel, muu hulgas ka ajakirjandusel, ei õnnestunud tihti ta ootustele vastata. Aga tihti olid ootused ka ebaloomulikult kõrged.

Lennart Meri teadis täpselt vaba sõna tähendust ja seda, et igal sõnal (ka kirjutamata sõnal või mõttel) on oma roll.

Kui ta enda suhe ajakirjandusse oli mitmetahuline, siis sama oli ka vastupidi. Teda kardeti ja austati, teda tsiteeriti ja temaga hirmutati mõttelaisku, kuid mingil ajal hakati ka teda ennast arvustama ja kritiseerima. See oli riigipea ametisse sisse kodeeritud, kuid ta ei soovinud sellega leppida. Ta ei saanud olla pühak, nagu ta oleks soovinud.

Riigipea ja ajakirjanduse kirglikest suhetest hoolimata tundub tagantjärele, et teineteist austati ja mõisteti. Sest ajakirjandus koos oma vigade ja hädadega oli üks Eesti vabanemise, arenemise ja küpsemaks saamise alustalasid. See oli Lennart Meri jaoks kõige olulisem.

Oleme tänase Eesti Päevalehe valdavalt pühendanud Lennart Meri 90. sünniaastapäevale. Koos külalispeatoimetaja Mart Meriga püüdsime lehe teha selliseks, nagu riigipea soovinuks seda näha. Erakordne tänu Mardile, kes leidis kolumnistid ja teemad, mis peaksid tekitama Lennart Merile sobiliku ajakirjandusatmosfääri.

Üksikasjad, lõplik tõlgendus ja teostus on Eesti Päevalehelt.

Head lugemist!