JUHTKIRI | Uus kooliaasta tulgu kontaktõppega

Neil päevil saavad lõpliku kuju terviseameti ja haridusministeeriumi juhised selle kohta, milliseid tingimusi peavad koolid täitma, et algaval õppeaastal õpilastele uksed avada. Hea, et nüüdki, sest ka külmema närviga lapsevanemaid hakkab juba tungivalt huvitama, kuidas tuleb septembrist pere elu korraldada. Eriolukorraaegne kaugõpe keeras ju harjunud elukorralduse pea peale.

Mais-juunis, kui viirus hakkas vaibuma, rääkisid otsustajad, et viiruse taaselavnemise korral ei rakendata enam sama ulatuslikke piiranguid. Praegu pole argumente, mis annaksid põhjust toonasest lubadusest taganeda. Koolikorralduse puhul tähendab see, et tuleks arutada, kuidas ja kui palju me algaval õppeaastal kontaktõpet kaug- ja e-õppe vahenditega täiendame. Mitte seda, et võib-olla tuleb mingi aeg jälle täielikku kaugõpet rakendada. See jäägu ikka äärmusliku stsenaariumi puhuks, millest Eesti on praegu väga kaugel ja tagantjärele hinnates oli ka kevadel.

Haridusministeerium peaks kooli- ja omavalitsusjuhtidele jätma õppetöö korralduses üksjagu vabadust, sest tingimused on kooliti erinevad.

Haridusministeerium peaks kooli- ja omavalitsusjuhtidele jätma õppetöö korralduses üksjagu vabadust, sest tingimused on kooliti erinevad. Õpilaste arv on väga erinev ja kooliruumidki on erinevad: avaramad või kitsamad, parema või halvema ventilatsiooniga. Kõikjal pole õppetöö korraldamise parim viis ühesugune.

Teisalt peaksid ministeeriumi ja terviseameti reeglid olema piisavalt konkreetsed, et pakkuda koolijuhtidele tuge nii lapsevanemate, õpilaste kui ka õpetajate rahustamiseks või korrale kutsumiseks. Selles kontekstis tasub meenutada lähikontakti definitsiooni: selleks peetakse olukorda, kus inimesed on 15 minuti vältel teineteisele lähemal kui kaks meetrit. Seega pole kooliperes ühe koroonapositiivse leidmise korral üldjuhul vaja tervet kooli sulgeda. Aga selleks, et seda ühtki juhtumit vältida, on kõigil lastel ja lapsevanematel vaja hoolsalt järgida üldiseid tervishoiureegleid.

Õppetöös võiks kaugõpet osalt kasutada valdkondades, kus see kevadise kogemuse järgi hästi toimis. Kuni ilmad lubavad, on omal kohal õuesõppe julge kasutamine. Ruumikitsikusega koolimajades võib olla põhjendatud kahe vahetuse kasutamine. Eesti ei tohiks astuda uude kooliaastasse nii, nagu kevadest poleks mingeid kogemusi saadud.

PÄEVA KÜSIMUS | Kas koolide avamisele on alternatiivi?

Breda O’Brien, Iiri ajakirjanik (Irish Times)

[Iirimaa] otsus koolid taasavada tehti seetõttu, et alternatiivid on halvemad. Ka koolide suletuks jätmisega kaasnevad märkimisväärsed riskid. Kangelaslikest jõupingutustest hoolimata ei suuda kaugõpe eales kooli asendada. Noorte vaimne tervis kannatab, kui koolid jäävad suletuks, rääkimata haridusest. Langenud majandus süvendab niigi ebavõrdsust. Seda arvestades on koolide avamine kõige vähem halb valik.

Serge Quoidbach, Belgia ajakirjanik (L’Echo)

[Koolide sulgemise] mõju sarnaneb pikaajalise töötusega: pärast kahte töötusaastat peetakse inimese tööturule tagasi toomist keeruliseks. WHO Euroopa juht Hans Kluge ütleb intervjuus meie ajalehele otse: „Noored on väsinud.” Ta tunneb muret selle pärast, kuidas nad täidavad tervishoiueeskirju, aga ta on mures nende vaimse tervise pärast. Me peame ära hoidma noorte karantiinipõlvkonnaks taandamise.