2015. aastal valitud riigikogu koosseisu ühispilt. Foto: Eero Vabamägi

Züleyxa Izmailova

Kõige rohkem on (populaarsusküsitlustes juhtivatest erakondadest) tasakaalus Eesti 200, kelle nimekirjas kandideerib 51 naist ja 74 meest. Seni soolise võrdsuse lippu enda käes hoidnud sotsiaaldemokraadid suutsid naisi oma kandidaatide nimekirja leida veidi üle kolmandiku.

Veelgi kõnekam pilt vaatab vastu, kui heita pilk esikümnetele. Ükski erakond pole suutnud pingutada isegi nii palju, et teha kasvõi esimese kümne puhul n-ö tõmblukku ja panna sinna võrdsel hulgal mõlema soo esindajaid. Parimad sooritused on 4 : 6 naiste kahjuks. Niisamuti on pigem reegliks, et ringkondades juhib nimekirja mees, kuigi leiab ka üksikuid väga tugeva naiste esindatusega erandeid. Tagasihoidlikud paigutused nimekirjades viivad üsna kindlalt selleni, et praegu üles antud vähestest naistest osutuvad valituks suhteliselt veelgi vähemad.

Eestis on naisi meestest enam, aga poliitika seda ei kajasta. Erakonnad võinuksid vähemalt valimisnimekirjades tasakaalu püüda. Vähemalt esikümnes.

Muidugi ei tule need suhtarvud üllatusena. Eks parteidel ongi raske leida sugude tasakaalu olukorras, kus ühiskonna traditsioonid kirjutavad juhirolli siiani ette pigem meestele. Poliitikas osalemine on seejuures isegi lihtsam kui läbilöömine erasektoris, kus statistikaameti andmetel leiab kümne juhi seast vaid kaks naist – ja seegi saavutus kujutab endast kümne aasta rekordit.

Ega kedagi jõuga poliitikat tegema panna tõesti saa. Siin on väga oluline koht kätteõpitud rollidel, millisena enda kohta ühiskonnas nähakse. Vaikiv tõrjumine lubab esile tõusta kõige jõulisematel ning mitte tingimata neil, kelle panus oleks kõige oodatum. Arusaadav, et kui otsustajate profiil on kiivas, lonkavad üht jalga ka parlamendis vastu võetud otsused.

Keskkond võrdsete võimaluste pakkumiseks ei teki iseenesest. Ehkki mõne erakonna jaoks näib olevat tegemist teisejärgulise küsimusega, võiksid vähemalt need poliitikud, kes sõnades sugude võrdse kohtlemise eest seisavad, näidata end ka tegude kaudu.

Hea küll, poole nimekirja jagu naisi seekord ei leidnud, aga vähemalt esikümne tasakaalu ajamine poleks küll tükki küljest võtnud. Sümbolid loevad, suhtumine samuti.
Infograafika: Toom Tragel

*** Täpsustus. Erakonnal Eestimaa Rohelised, kes jääb praegu küll küsitluste järgi selgelt alla valimiskünnise, on naiste osakaal veelgi kõrgem, 58 naist ja 67 meest. Avaldame õiglase kajastuse huvides ka roheliste kommentaari.

Juhtkirjas toodud väited ei vasta selles mõttes tõele, et tegelikkuses on kõige paremini sooliselt tasakaalus nimekiri hoopis Eestimaa Rohelistel, kellel lisaks heale naisesindatusele valimisnimekirjas on ka 13-st juhatuse liikmest koguni 6 on naised. See tõstatab küsimuse, kas juhtkirja eesmärk oli esile tõsta kõige tasakaalustatum nimekiri või konkreetne partei.

Veelgi huvitavam olukord leidis samal ajal aset kunagi võrdõiguslikkuse edendamise nimel loodud sotsiaalmeediagrupis Virginia Woolf Sind Ei Karda, kus keegi Eesti 200 kandidaat Päevalehes ilmunud eksitava sisuga artiklit jagas ja mina kui põline ebaõigluse vastu võitleja sellele tähelepanu suunasin. Lisaks tegin veel samasisulise eraldi postituse, et kiiresti levivat kallutatud infot kuidagigi reaalsega tasakaalustada. Kuid õige pea märkasin, kuidas negatiivseid ja teemasse otseselt mittepuutuvaid kommentaare kogunema hakkas. Kahjuks ei leidnud keegi pikemalt kommenteerijatest ühtki tunnustavat sõna ja seda foorumis, kus naisi üksteist toetama kutsutakse.

See pole kaugeltki esimene kord, kui tunnetan, et selles foorumis on arvamusest, veelgi olulisem selle esitaja maailmavaade ja grupikuuluvus ning ühed arvamused on seetõttu õigemad kui teised. Tean omast kogemusest öelda, et naisi kandideerima ja avalikult sõna võtma saada pole ülesanne kergemate killast, sest liigagi tihti on naistel palju teisi kohtustusi, millele suurem osa ajast kulub. Kuid seda enam oleks võrdõigusluse eest seisjate poolt õiglane tunnustada neid naisi ja nende toetajaid, kes vabatahtlikkuse alusel tegutsedes parlamendierakondadele naiste osalemise protsendiga pika puuga ära teevad.

Züleyxa Izmailova, Eestimaa Roheliste juht