JUHTKIRI | Väike lisavõimalus raha paigutada

Tore, et Eesti ettevõtjad teevad tööd, mitte ei raiska aega tühjade sõnade tegemisele nagu valitsus. Näiteks Coop Panga eilne teade peatsest avalikust aktsiate müügist ja börsile minekust tähendab, et Eesti inimesed saavad teisest pensionisambast võib-olla välja võetava raha paigutamiseks ühe väikse võimaluse juurde.

Ka Jüri Ratase valitsuse koalitsioonilepingus on selgesõnaline lubadus anda erainvestoritele võimalus investeerida praegu riigile kuuluvatesse äriühingutesse – Eesti Teedesse, Operaili, Enefit Greeni. Paraku pole valitsus selleks poole aasta jooksul lillegi liigutatud. Vastupidi, rahandusminister Martin Helme on jõudnud hoopis järeldusele, et lähiajal ei tasu riigiettevõtteid müüa, sest müügitulu ei saaks kasutada jooksvateks kulutusteks, riigifirmast võetavaid dividende aga küll. Valitsuse majanduspoliitika meenutab kohati valmist tuntud luike, haugi ja vähki, kes mõnikord kohtuvad kolmekesi lausa ühes isikus.

Tallinna börsile oleks vaja rohkem elu sisse puhuda, sest see avaks uusi perspektiive nii Eesti ettevõtjatele kui ka investoritele.

Coop Panga noteerimine toob tillukesele Tallinna börsile vähemalt ajutiselt veidi elu. Kahjuks siiski üsna vähe: pärast aktsiate müüki kujuneb panga turuväärtuseks prognoosi järgi u 110 miljonit eurot, kõigi Tallinna börsil noteeritud ettevõtete koguväärtus on u 2,6 miljardit eurot.

Tallinna börsile oleks hädasti vaja rohkem elu sisse puhuda, sest see avaks uusi perspektiive nii Eesti ettevõtjatele kui ka investoritele. Esimestel oleks juures üks koht, kust oma suurte plaanide realiseerimiseks raha hankida, teistel koht, kuhu oma säästud tulu teenima panna. Soome börsiettevõtete väärtuse suhe Soome majandusse on ligikaudu 100% (Nokia hiilgeajal oli lausa 200–300%), Eestis on sama suhe ainult 10%... Kümnekordne vahe Soomega näitab peamiselt Eesti alaarengut selles sfääris ja teema vähest tähtsust nii ettevõtjate kui ka valitsuse silmis.

Mitmesuguseid börsi reanimeerimise plaane on aastate jooksul tehtud korduvalt (viimati 2018. aasta lõpus), aga elluviimine on alati poolikuks jäänud. Riigifirmade erastamisega kõhklemisest on saanud sama hästi kui erakondade ühine tava. Ent just riigifirmade erastamine võiks anda börsile vajaliku kriitilise massi, mille peale ka erafirmad hakkaksid jälle julgemini börsile tulema. Nõrk on Eestis ka vähemusaktsionäride kaitse. Maailmapanga analüüsi „Doing Business 2020” järgi on see Eesti ärikeskkonna kõige tagurlikum element, mille tase on vaid 58% maailma parimast praktikast. See takistab börsile mineku eeldustega ettevõtete teket.