JUHTKIRI | Väike lõbu ei kaalu üles puhangu kahju
Eile Tartu, täna Narva, homme pool Eestit? Kevadel sai üksikutest haigusjuhtudest terve Eesti halvanud epideemia alla paari nädalaga. See oleks pidanud olema kõigile mõjuv õppetund. Eriolukorra lõpust, rääkimata viimasest kogunemispiirangute leevendamisest on ka niivõrd vähe aega möödas, et õppetund ei tohiks olla unustatud. Ometigi jagub viimasel ajal teateid terve mõistuse eirajatest ehk covidiootidest juba peaaegu igasse päeva.
Tänasest Eesti Päevalehest saate lugeda, et paljud tervishoiueksperdid ei pea mõiste „teine laine” kasutamist õigeks, sest vähemalt maailma mastaabis on meil tegemist ikka sellesama (ja endiselt kasvava) esimese lainega. Pealegi pole kindel, et COVID-19 käitub hooajaliselt nagu gripp. Seda vähem on meil põhjust ennast lõdvaks lasta või kujutleda, et praegu on Eestis hingetõmbepaus, kus ettevaatusabinõud pole tähtsad.
Mingil juhul ei tohiks ka terviseameti ning valitsuse soov ja plaan, et haigestumise kasvu korral ei keerata riiki enam samamoodi lukku nagu kevadel, julgustada inimesi eneseisolatsiooni reeglitele vilistama. Vastupidi, vähemalt sama vastutustundlikult kui kevadel tuleb suurema haigusriskiga riigist saabudes või koroonakahtluse tekkimise korral neist kinni pidada. Vastasel juhul võib Eesti ikkagi sattuda seisu, kus üksnes kitsalt piiritletud haiguskollete isoleerimisest ei piisa puhangu mahasurumiseks.
Ka ravimid, vaktsiinid, koroonaäpid jms ei võta meilt ära vajadust järgida kõige lihtsamaid nakkustõrjevõtteid.
Tõsi, leidub ka põhjusi, miks karta koroonat vähem kui kevadel. Surmajuhtumeid on uutes puhangutes kevadisega võrreldes justkui vähem, ka suhteliselt. Arstidel on raskes seisus koroonahaigete ravimise kogemusi rohkem. Spetsiaalsete koroonaravimite ja - vaktsiinide väljatöötamine edeneb jõudsamalt, kui kevadel osati loota. Ent vastamata küsimusi koroonaviiruse edasi kandumise, haiguse raskuse ja immuunsuse saamise kohta on endiselt palju rohkem kui vastuse saanud küsimusi. Pole võimalik öelda, et koroonale vastavate sümptomitega näiteks ööklubisse mineja on riski läbi mõelnud. Kindlasti mitte, suure tõenäosusega tekib sellest palju rohkem pahandust, kui lõbu väärt on.
Igal juhul tasub olla – peab olema! – ettevaatlik ja vastutustundlik. Isegi ravimid, vaktsiinid, koroonaäpid jms lähemas või kaugemas tulevikus kättesaadavaks muutuvad vahendid ei võta ära vajadust järgida elementaarseid nakkustõrjevõtteid. On aeg isolatsioonireeglite eirajaid andestamise asemel trahvima hakata.
