JUHTKIRI | Valitsus, keskenduge majanduses põhilisele
Rahandusministeerium avaldas äsja Eesti majandusprognoosi, mille täitumist keegi ei usu, ja teeb selle alusel minister Martin Helme juhtnööride järgi lisaeelarvet. See eelarve on pühendatud rohkem koalitsiooni valimislubaduste täitmisele kui praeguse kriisi lahendamisele. Tõeliselt pakilised majandusküsimused on samal ajal lohakil või on neid ignoreeritud.
Üks viga on avaliku sektori hellitamine, mille puhul kirsiks tordil on tänasest jõustuv kõrgemate riigiteenistujate palgatõus. Rahandusminister põhjendab kärbetest hoidumist peamiselt nõudluse toetamisega. See on tore küll, kuid majandusraskuste tõenäolist pikkust arvestades tuleb vaev era- ja avaliku sektori vahel solidaarsemalt jaotada. Riigi kulutuste kogusumma suur kärbe ei ole esialgu tingimata vajalik, sest mõnda aega saab ka võlgu elada. Ent eriolukord mõjutab ju sedagi, kuhu avalik sektor saab sel aastal kulutada ja investeerida ning kuhu on üldse mõtet seda teha. Osa riigipalgaliste töökoormus on kriisi tõttu hüppeliselt suurenenud, teistel ei ole elu seiskumise tõttu enam kaugeltki sama palju tööd kui enne.
Majandusraskuste tõenäolist pikkust arvestades tuleb kriisi ületamise vaev era- ja avaliku sektori vahel solidaarsemalt jaotada.
Puudusi on ka töötasu hüvitamise paketis, mille väljakuulutamisest on möödas juba peaaegu kaks nädalat. See on kivina kukkunud käibega ettevõtjate jaoks pikk aeg. Paraku ringlevad väga erinevad arusaamad, kuidas abikõlblikkuse kriteeriume rakendada. Kuni pole ühtset tõlgendust, võib hüvitise saamisega kaasneda risk, et riik hakkab seda ükskord ettevõttelt tagasi nõudma. Teine häda on see, et paljud väikeettevõtjad ei kvalifitseeru ei töötasu hüvitisele ega ka KredExi tugimeetmetele.
Väikeettevõtjate küsimuses tuleb valitsusel praegu valida, kas töötada kiiresti välja neile päriselt abiks olevad meetmed või võtta selge suund, et maikuust hakatakse äritegevuse piiranguid vähendama, et väikeettevõtjad saaksid end ise päästa.
Seevastu aktsiiside paariks aastaks langetamist ega teise pensionisamba maksete poolteiseks aastaks peatamist ei ole vaja kriisi ettekäändeks tuues lisaeelarvesse pressida. Need sammud ei aita praeguseid hädasid leevendada. Neid on targem arutada siis, kui tekib selgem pilt, mis (maailma)majanduses pärast viiruse seljatamist juhtuma hakkab. Rahandusministeeriumi 18. märtsi teadmisel põhineva prognoosi – majandus langeb tänavu 3% – täitumine oleks igatahes nagu lotovõit.
