Terviseameti kriisistaabi meditsiinijuht Arkadi Popov ütles eile, et Tallinna tänavatel oli liiga palju inimesi, ehkki oht pole veel möödas. Osalt on suurem aktiivsus tingitud sellest, et Eestil õnnestus musta stsenaariumi vältida ja keegi pole küllalt selgesti öelnud, millal võiks ohtu lõppenuks pidada. Inimeste motiveerimiseks on vaja visandada kindel perspektiiv.

Praegu tekitab kava paljudes punktides rohkem küsimusi, kui annab vastuseid. Inimeste motiveerimiseks on vaja tulevikuperspektiivi.

Riigikantseleil tuleb tagada, et igaühel oleks võimalik teada saada värskeid näitajaid nagu „viimase seitsme päeva keskmine nakatunute arv on väiksem kui sellele eelnenud seitsme päeva keskmine”, „haiglaravil olijate 14 päeva keskmine on väiksem 157-st või võrdne 157-ga” jne. Selleks et igaüks saaks vaadata, kui kaugel me parasjagu oleme piirist, mis lubab piiranguid järk-järgult vähendada. Või kui lähedal oleme rangemaid piiranguid nõudvasse faasi tagasi langemisele.

Terviseamet jõudis COVID-19-sse haigestumise andmete kiire ja regulaarse avaldamiseni vaevaliselt ning eksperdid kaebavad veel praegugi andmete kvaliteedi üle. Väljumise kava mõõdikud ja etapid suudab riigikantselei loodetavasti kiiremini puust ja punaseks tehtuna rahvani tuua, lisades muidu üsna üldsõnalisele plaanile konkreetsust. Praegu tekitab kava paljudes punktides rohkem küsimusi, kui annab vastuseid. Eile olid ametlikus dokumendis konkreetsed kuupäevad toodud ainult kahele avamisele: plaaniline arstiabi (21. aprill) ja haridussüsteem (15. mai, kui mõõdikud lubavad). Seda on vähe, teistelgi elualadel kibeletakse tulevikuplaane tegema.

Vähemalt üks on selge: distantsinõudest, desinfitseerimisest ja muudest koroonaajal kehtestatud üldistest reeglitest ja tavadest pole niipea pääsu. Neile, kes peavad vajalikuks enda kaitsmiseks maske kasutada, paneme südamele, et neid ei visataks pärast kasutamist sinna, kuhu juhtub. Vähe sellest, et tänavatel vedelevad kaitsemaskid on inetud, need on ka potentsiaalsed nakkusallikad.