Põhjusi, miks Tartu rattaringluse projekt läks käima suure hooga, aga aastatel 2016–2018 Tallinnas hingitsenud rattarendiäri lõpuks üldse kinni pandi, on kolm: mastaap, kasutustingimused ja elekter.

Tallinnas, kus elab viis korda rohkem inimesi kui Tartus, pakkus rendifirma sadat jalgratast 15 parkimispunktiga. Tartu rattaringluse süsteemis on 750 jalgratast 69 parklaga. Tartus on tasuta kuni 60-minutiline sõit, Tallinnas oli kuni 30-minutiline sõit. Kindlasti lisavad Tartu ettevõtmisele kõvasti köitvust elektrijalgrattad – esiteks uudsuse pärast, aga kestvamalt sellepärast, et erinevalt lihasjõul liikuvatest sõiduvahenditest sobivad need ka mugavamatele-laisematele inimestele.

Kolme aasta eest tsiteeris Tallinna linnavalitsuse meedia mõnuga üht ajaleheartiklit, mis kritiseeris: „Tallinna ja Tartu rattaringluse projektid on suurepärane võrdlusmaterjal, kuidas Euroopa rahalaeva ootav Tartu pole suutnud midagi ära teha, sellal kui Tallinn paneb süsteemi püsti maksumaksja toeta.” Praegu peavad hoopis Euroopa rohelise pealinna tiitlit ihkava Tallinna juhid häbenema, sest midagi jõulist pole kergliikluse arendamiseks suudetud ära teha.

Elektri jõul liikuvad jalg- ja tõukerattad on linnaliikluses tõusev trend. Liiklusreeglite ja tänavavõrgu arendamisel ei tasu seda eirata.

Tartut vaieldamatuks edulooks tituleerida on siiski veel vara. Üks oht peitub selles, et 2,1 miljoni euroga rahastas Tartu projekti Euroopa Liit, linn ise panustas veidi alla 400 000 eurot. Laenutussüsteem ja jalgrattad nõuavad pidevat hooldust, jalgrattad mõne aja pärast ka uute vastu välja vahetamist – kas Tartul linnal ikka jätkub entusiasmi rattaringlust tema praeguses hiilguses üleval pidada?

Elektri jõul liikuvad jalg- ja tõukerattad, mida vuhiseb järjest rohkem ka Eesti linnade tänavatel, on tõusev trend. Maailmas näitab mitme linna kogemus, et eriti elektritõukerattad on sõiduriistad, millega sõitjatel juhtub teistest liiklejatest palju sagedamini õnnetusi. Paljudes linnades on neile peale esialgset anarhiat kehtestatud selgemad reeglid ja kiirusepiirangud, see võib otstarbekas olla meilgi. Samuti on vajalik kõnni- ja kergliiklusteede laiendamine, sest elektriliikurite buum avab linnaliikluses uue peatüki.