Jüri Ratas: mina ei ole Savisaare kukutaja
Jüri Ratas jääb intervjuule paar minutit hiljaks. Me kohtume Tallinnas kultuurikilomeetril mereäärses kohvikus. Kohale jõudnud, uurib Ratas kõigepealt baaridaamilt, kas kliente ikka käib. „Käib,” kuuleb ta vastuseks. Ratas näib rõõmustavat. Seejärel märkab ta paadiga kalameest. „Kas kala ikka on?” uurib Ratas. „Ei, ei ole,” ütleb kalamees. „Küll on pahasti,” vangutab Ratas pead. Aga hakkame siis pihta.
Jüri Ratas, kui tuli uudis, et kandideerite Edgar Savisaare kõrval uueks Keskerakonna esimeheks, kurtsid nii mõnedki ajakirjanikud, et teie maailmavaatest on liiga vähe teada. Olete valge laik. Kui võtame kolm klassikalist poliitilist ideoloogiat – konservatism, liberalism ja sotsiaaldemokraatia – siis kuhu poole te kõige rohkem kaldute?
Ma loen end väga selgelt tsentristiks. Ideoloogia on tsentristlik ideoloogia.
Aga mis värviga tsentristiks? Öelda, et olen lihtsalt tsentrist, on ju nullpunkt, mitte miski.
Eesti ühiskonnas see pole ikka nullpunkt. Erakonna toetus on ju ühiskonnas päris suur. Aga kui nii küsite, siis mulle tundub, et pigem langeb see sotsiaalsele skaalale.
Teie eluloos on kirjas, et hobideks on sport, matkamine ja lugemine. On inimesi, kes saavad väga selgelt esile tuua mõne raamatu, mis on kujundanud nende maailmapilti. Kas teil on ka midagi sellist?
Ma usun, et inimeste maailmapilti on kujundanud kõige rohkem piibel.
Teie maailmapilti siis on?
Ma ei tea, kas kõige rohkem, aga kindlasti on seal väga palju õpetussõnu või tarkuseteri, millest elus juhinduda.
Mis neist teie jaoks kõige olulisem on? Mida ühiskonnas napib?
Piibel räägib palju üksteisemõistmisest, lugupidamisest ja andestamisest. Ühiskonnas napib soovi ühtselt ühistöös üheskoos mingeid probleeme lahendada. Arvatakse, et konflikt on põnev, huvitav, aga kokkuvõttes see ei anna ühiskonnale seda väärtust, mida võiks anda ühise keele leidmine. Eesti poliitikas ma pole eriti näinud ühisosa või koostöö otsimist. Algatuse ühisosa otsimiseks saab teha tugevam ehk koalitsiooni pool ja ma ei ole riigikogus tõesti tunnetanud valmisolekut arvestada opositsiooni arvamustega. Poliitikud kaotavad sellest kõige vähem. Sellest kaotab ühiskond.
Te olete kristlane?
Ma ei ole ühegi koguduse liige.
Uudistest on läbi käinud, et olete baptist.
Ma olen Oleviste kirikus kursused läbi teinud. Koguduse, kiriku liige ma ei ole. Aga ma usun piiblit ja jumala teemat.
Te usute jumalasse?
Jaa, absoluutselt. Aga ma ei arva, et see on teema, millest ma tahaks ajakirjanduses rääkida.
Räägime siis sellest, et te tahate kukutada Edgar Savisaare.
Minu teada ma ei hakka kedagi kukutama. Mina pole kukutaja ja mul pole soovi kedagi kukutada.
Kui suureks hindate oma šansse saada Keskerakonna juhiks?
Edgar Savisaar on erakonna loonud ja seda väikese vahega pea 20 aastat juhtinud. Selge, et tema toetus on erakonnas suur. Ma ei tahaks tegeleda ennustamisega.
Kui teist saab Keskerakonna uus esimees, mida on siis selles parteis rohkem? Ja mida vähem?
Ma usun ja loodan, et rohkem on avatust, kaasatust, näiteks erakonna üldnimekiri riigikogu valimisteks tuleks paika panna erakonnasisestel valimistel. Veel loodan, et vähem on probleeme erakonna eelarvega, mis on Keskerakonna usaldusväärsust ühiskonna silmis õigusega tõsiselt kärpinud.
Keskerakonnal on arvestatavad võlad. Lühiajalisi kohustusi on kahe miljoni euro eest, pikaajalisi paarsada tuhat eurot. Kas olete ise juhatuse liikmena ehk siis inimesena, kes peab oma varaga vastutama, kui midagi väga hullusti läheb, tajunud tõsist ohtu?
Ma ei saa öelda, et olen tajunud tõsist ohtu, aga mõelnud olen sellele loomulikult. Küsimus on selles, kui palju juhatuse liikmed soovivad eelarvesse süveneda. Eelarvega peaks tegelema enam inimesi kui üks finantssekretär.
Kas teie erakonna esimehena teeksite lõpu sellele, et Keskerakonda on aastaid saatnud musta raha kahtlused?
Mis see must raha on? Mina ei tea, et meie erakonnal oleks musta raha olnud.
Hämaratest rahaasjadest on palju kirjutatud. Aastate eest emiteeris Keskerakond võlakirju. Kaks aastat tagasi räägiti skandaalsete Slovakkia ärimeeste annetustest. Lisagem siia veel mullune idaraha skandaal. Kui teil erakonna esimehena partei rahaasjadesse süvenedes tekiks kahtlus, et on toimunud midagi seadusevastast, kas olete valmis pöörduma uurimisasutuste poole?
Keskerakonna rahaasju peab suutma korraldada Keskerakonna juhatus, mitte kaitsepolitsei. Küsimus ei ole selles, et oleks toimunud midagi seadusevastast, vaid selles, et on elatud üle oma võimete.
Kas muudaksite midagi ka Keskerakonna poliitika sisus? Seni on erakond tegelenud palju pensionäride ja mitte-eestlastega. Mis on kolm kõige tähtsamat asja teie jaoks?
Kõige rohkem on minu meelest kannatanud Eesti ühiskonnas noored, lastega pered.
Kas hakkate võitlema astmelise tulumaksu eest?
Astmeline tulumaks on olnud Keskerakonna maksupoliitiline idee ja kindlasti ka mina annan seda edasi. Aga astmeline tulumaks ei päästa Eestit.
Mis siis päästab?
Selline sotsiaalsem poliitika.
Millest Eestit üldse päästa tuleb?
Inimeste väljarändest, tööpuudusest. Inimestele tuleb anda tagasi perspektiivitunne. Probleem on ka see, et Eesti pole osanud väärtustada tööstust.
Mis on poliitiku ametis kõige raskem?
Jääda iseendaks. Jääda enda südametunnistusega rahule või ausaks ja puhtaks. Poliitikuna sa pead ju erinevaid asju otsustama. Ja mingid asjad sulle võib-olla ei sobi, juba sinu lastetoa tõttu. Kui inimene ei suuda iseendaks jääda, siis ta ei ole kõige edukam. Üks sõber ütles mulle äsja, et ma ei ole poliitikas olles kaotanud ühtegi sõpra.
Kas seda ohtu, et lähete oma põhimõtetega vastuollu, tekib tihti?
Ei teki. Sest ma ei lähe.
Kas olete kümne aasta pärast ka poliitikas?
Me ei tea, kas me elamegi nii kaua. Vähemalt mina enda kohta ei tea. Ma arvan, et igal poliitikul on kasulik mingil hetkel minna ka poliitikast välja ja teha mingit muud tööd, mis ei välista seda, et ta tuleb poliitikasse tagasi.
Teie olete Indrek Tarandi asendusliige europarlamendis. Kui Tarand saab presidendiks, kas läheksite?
Aga ta ei saa ju. Kui kolm erakonda on öelnud, et nende hääled lähevad Toomas Hendrik Ilvesele, siis matemaatiliselt tundub küll, et minul siin valikuid langetada pole vaja.
Kas Eesti poliitikas toimub praegu põlvkonnavahetus?
Teatud osas on põlvkonnavahetus toimunud. See on hea. Ei oleks hea, kui põlvkonnavahetus toimuks prauhti, sest nii kaotaksime väga palju seda elukogemuse mõõdet, mida noortel ei ole.
Aga riigikogus näen, et minu eakaaslastel, kes kuuluvad teistesse erakondadesse, ei ole teatud probleeme, mis vanematele poliitikutele on 15–20 aasta tagusest ajast külge jäänud: kes on kellele midagi halba öelnud või pole teist arvestanud.
Noortel neid ammuseid isiklikke solvumisi väga pole. Nooremate poliitikute suhtlus on igas mõttes vaba ja see on väga suur eeldus eduka poliitika kujundamisele.
Kas näete ka põlvkondade erinevust väärtushinnangutes?
(Ohkab.) Kas kirjutasite märkmikku, et Ratas hingas sügavalt? Minu meelest on see, et kui me midagi kokku lepime, siis peame sõna. Pereväärtused tõusevad noorte seas järjest rohkem esile.
Paljud ütlevad, et nooremad poliitikud on pragmaatilisemad, lähtuvad vähem sisemistest veendumustest.
Noored suudavad leida paremini kompromisse ja liikuda ühisosa poole. See on suur väärtus.
Max Weber on öelnud, et on kaht tüüpi poliitikuid: ühed on need, kes elavad poliitikale, teised need, kes elavad poliitikast. Kumb teie olete?
Ma arvan, et on väga palju poliitikuid, kes elavad poliitikale ja samal ajal elavad ka poliitikast. Poliitika ongi nende sissetulek.
Mida teie jaoks tähedab sõna poliitbroiler?
(Hääldab iga sõna eraldi ja väga selgelt, eraldi rõhuga.) Kes ei julge oma arvamust välja öelda. Ja kes teeb oma põhimõtteid kõrvale lükates kõik selleks, et saavutada kõrgemaid ja kõrgemaid positsioone poliitikas. Vaatame, et fotograaf nüüd alla ei kuku. (Fotograaf Rauno Volmar on roninud teisele poole kallast, turnides kividel.)
Oleksite valmis päästma minema?
Koos teiega ikka päästan.
Kas teid ei häiri need ebaviisakad hüüdnimed – alustades Savisaare Abirattast ja lõpetades Seppiku Käpikuga, on ju Ain Seppik teie suur toetaja?
Ma soovin jõudu inimestele, kes nii mõtlevad, ma muud ei oska öelda. Mõned inimesed arvasid, et kui Jüri Ratas oli Tallinna linnapea, siis Savisaar istus kapis ja juhatas Tallinna linna. Ma tegin neid kappe lahti küll, linnapea kabinetis oli neid palju ja polnud üheski Edgar Savisaart. Pigem tundsin puudust võimalusest Savisaarega, kes oli toona majandusministrina väga hõivatud, tihedamalt suhelda.
Olete riigikogu liikmena läbi käinud kõik Eesti vallad. Mida see teile andnud on?
Me oleme pahatihti nii Toompeal kui ka Stenbocki majas ära unustanud need lihtsad probleemid, mis on Eesti küladel, valdadel ja äärealadel. Näiteks kui naisterahvas hakkab Ruhnus, Kihnus või Vormsil sünnitama, peab ta kuu aega enne mandrile tulema, elama mingi tuttava juures. Probleemiks on apteekide, kaupluste olemasolu. Täna (kolmapäeval – toim) tulen just Ida-Virumaalt. Kui räägime energiapoliitikast, siis oleme liiga palju suunatud mingisugustele projektidele välisturgudel. Eesti Energia on järjest rohkem nagu riik riigis: kui tahan, investeerin Ameerikasse, kui tahan, tõstan täna elektri hinda, kui tahan lähen homme Jordaaniasse ja tõstan veel elektri hinda. Kas õigem on puitu (Narva Elektrijaamade – toim) kateldes ahju ajada või seda hoopis vääristada, sellest midagi teha?
Kirjutate doktoritööd konkurentsivõimelisest linnakeskkonnast. Mis nõu annaksite Mõisaküla-sugustele väikelinnadele?
Võtmeküsimus on noorema elanikkonna hoidmine ja töökohad. Väga tähtis on säilitada kohapeal elementaarsed teenused, lasteaiad, koolid. Näiteks ma ei kujuta ette, mis saaks, kui Värska gümnaasium kinni pandaks, siis peaksid lapsed sõitma 40 kilomeetri kaugusele. See on liiga pikk maa.
(Elavnedes.) Teate, ma mõtlesin välja vastuse sellele esimesele küsimusele, et kes ma olen, kas sotsiaaldemokraat, liberaal või konservatiiv. Eestisse oleks vaja rohkem rahulikku talupojamõistusega poliitikat.
Ja teie esindate seda?
Ma ei tea, kas esindan, aga seda oleks vaja.
Ja milles see seisneb?
Kaalutluses. Ja olgem ausad, ka ikkagi hästi (silphaaval) ma-jan-da-mi-ses. See käib praegu liiga ruttu üles ja alla.
Pärast intervjuud pöördub Ratas Rauno Volmari poole: „Digiajastu on ikka raiskav. Kui te peaksite pilte ilmutama nagu vanasti, oleksite te minust palju vähem klõpse teinud ja ei oleks nii kaua tööaega siin kulutanud.”
