Kaja Kallas: isegi kui see valitsus jätkab koos, siis tegelikult ta tööle enam ei hakka
Hea erakonnakaaslane, poliitikas on viimastel nädalatel palju toimunud ja õhkkond on pingeline. Seega teen juhtunust kokkuvõtte ja räägin, mis meil on edasi plaanis.
Esmalt valitsuskriisist. Minult on palju küsitud, et miks me valitsusse ei saanud. Võin südamest öelda, et meie taha ei jäänud midagi. Poliitikas ei toimu kõik suhtlus avalikult, aga fakt on, et meie ulatasime Keskerakonnale käe, et panna Eesti jaoks kokku parem valitsus. Keskerakond otsustas seekord jääda valitsusliitu koos EKRE-ga.
Eestile on see sündmuste käik halb ja sellest saavad aru paljud koalitsioonisaadikud. Kuigi valitsuserakondade juhid leppisid justkui kokku, et edasisest ühiskonnagruppide solvamisest loobutakse, näitasid kohe järgmised tunnid, et EKRE-l polnud mingit plaani sellest lubadusest kinni pidada. EKRE eesmärgiks on meie ühiskonda jätkuvalt lõhestada ja selle nad saavutasid.
Miks me umbusaldame Mart Helmet?
Kuigi Mart Helme sai hakkama väga mitmes mõttes ministrile absoluutselt sobimatute väljaütlemistega välismeedias, ei astunud ta tagasi ega vabandanud. Ühtlasi tuuakse ühiskonda lõhestav referendum veel varasemaks. EKRE kehtestas end olukorras, kus nende siseminister oleks pidanud ametist lahkuma.
Valitsuse tasandil poliitilist vastutust kui sellist, enam ei eksisteeri! Meie ei saa erakonnana leppida, et Mart Helme jätkab valitsuse liikmena. Seega anname Riigikogus sisse umbusaldusavalduse siseministri vastu. Me teame, et reeglina sellised umbusaldused ei õnnestu, kuid samas teame ka, et mitmed koalitsiooni esindajad peavad Mart Helmet ametisse mittesobivaks. Eks näis, kas neil jätkub riigimehelikkust hääletamisel. Selge on see, et Mart Helme ametisse jätmine saab olema koalitsiooni esindajatele moraalselt ebamugav. Oma käiguga jäädvustame oma hoiaku ka ajaloo jaoks.
Minu tunnetus koalitsioonierakonna saadikutega suheldes on, et isegi kui see valitsus jätkab koos, siis tegelikult ta tööle enam ei hakka. Me jätkame jõupingutusi, et moodustada Eestile valitsus, kus ei ole EKRE-t ja mis tegeleks Eesti päris probleemidega – majanduse elavdamine, koroonakriis ja eestikeelsele haridusele üleminek.
Provokatsioon abielureferendumi näol
Eraldi tahaksin rääkida nüüd kevadesse toodud abielureferendumist. On päevselge, et selle ainus mõte on mitte otsida ühisosa ja lahendust, vaid ühiskonda veelgi lõhestada. See on provokatsioon, mida iga tark ühiskond väldiks. Praeguseks on selge, et provokatsioon juba töötab. Erinevad osapooled on alustanud aktiivse kampaaniaga ja suure tõenäosusega saab abielureferendumist teema, kus sisukat arutelu pidada on äärmiselt keeruline.
Reformierakonna seisukoht on alati olnud, et demokraatlik riik peab kõigile inimestele tagama võrdsed õigused. Seepärast algatasime omal ajal kooseluseaduse ja seepärast olen jätkuvalt seisukohal, et Riigikogu peaks vastu võtma kooseluseaduse rakendusaktid. Kooseluseaduse jõustamine ja seaduslike takistuste eemaldamine samasooliste paaride õiguste tagamisel on see samm, mis toob sisulise lahenduse seksuaalvähemuste muredele.
Ilmne on, et Läänemaailm liigub suurema abieluvõrdsuse poole ja Reformierakond liberaalse erakonnana ei tohi siin jääda valele poole ajalugu. Samas on selge, et meie liikmete seas on erineva seisukohaga inimesi, kes ei soovi, et erakond neile nende vaateid ette kirjutaks. Mõistame, et abielul on meie ühiskonnas kultuuriliselt oluline tähendus. Seetõttu peame seda teemat omavahel rahulikult ja sõbralikult arutama ning erakonnana ühise seisukoha kujundama nagu omal ajal kooseluseaduse ajal.
