Kaja Kallas tänasel väljas töötamise päeval: milline on töötamise tulevik?

Me kõik teame, et töötamine muutub. Aga selles pole midagi imelikku ega seda ei tule karta, sest läbi ajaloo on töötamise iseloom pidevas muutumises. Meie töötegemist puudutav seadusandlus on ajale jalgu jäänud, sest lähtub tööstusrevolutsiooniaegsest ideaalist, et töötaja töötab ühe tööandja juures terve elu ühe pika töölepinguga ja lahkub sealt pensionile. See ei ole enam ammu nii.

Nagu kõikides teemades, tuleks ka siin algust teha sõnade ülevaatamisega, mida me teema kirjeldamiseks kasutame. Alustuseks ei ole “töökoht” enam töötamise konkreetne asukoht ja “töötamine” ei hõlma tihti enam tööandjat. Kasvamas on üksikettevõtjate osakaal, kes on iseenda tööandjad ja müüvad enda oskusi. Ja teevad tööd just seal ja sel ajal, kus neile parajasti sobib. Tööandjad peavad töötajate tingimustega kohanema.

Samas on inimene karjaloom, see tähendab, et paremaks toimimiseks, vajame teiste inimestega suhtlust ja kohalolu. Selle tõttu on ka kasvanud töötamise kohtade loomine, kus erinevates ettevõtetes töötavad isikud töötavad “koos üksinda”. Selline teistele ettevõtetele töötavate inimestega koos töötamine on kasulik ka innovatsioonile, sest meid arendavad ideed ja inimesed, kes ei ole meiega sarnased. Ainult nii tekib uusi huvitavaid ideid, sest innovatsiooni saab ehitada juba teiste loodule ning tekkida saavad huvitavad sümbioosid. Hinnatakse aga, et 75% arenenud riikide majanduskasvust tuleb innovatsioonist. Seega on innovatsiooni soodustavate keskkondade loomine erakordselt oluline.

Tulenevalt sellest, et tööandjad ei osta töötajatelt enam lojaalsust, vaid eelkõige pühendumist oma ülesannete täitmisele ja oskuste kasutamiseks, on muutunud ka CV-d. Kui varasemalt oli see töökohtade kirjeldus, nüüd otsitakse oskuste ja ülesannete kirjeldusi.

Moisis Naim on oma raamatus “Võimu lõpp” (“End of Power”) öelnud, et digitaalne revolutsioon baseerub kolmel väiksemal muutusel: more, mobility and mentality. Meil on kõike rohkem kui kunagi varem ja me (nii inimesed, kui ka raha ja kaubad) oleme mobiilsemad kui kunagi varem. Ja see kõik peegeldub meie suhtumises, et me ka tahame kõike rohkem ja täpselt selles asukohas, kus me parajasti oleme. Seetõttu olid vanasti ettevõtete turud esmalt lokaalsed, siis regionaalsed ja riiklikud, nüüd mõeldakse kõigepealt globaalsele turule, kus oma ideed tänu internetile levitada.

Selle üheks hinnaks on muidugi töötamise ebastabiilsus ja sotsiaalkindlustuse ebakindlus. Kui sa täna töötad Eestis, homme Inglismaal ja ülehomme Ameerikas, siis kuidas koguneb sinu pension? Kuidas on tagatud ligipääs tervishoiule? Need on küsimused, mis nõuavad globaalset lahendamist, mis arvestades muutunud olukorda ja interneti levikut ei tohiks olla üle mõistuse keeruline. Kuid selleks on vaja poliitilist tahet ja globaalseid kokkuleppeid.