Ainult hinne ei näita inimese teadmisi. Kahtlemata väljendab see kohusetundlikkust ja tublidust. Aga kindlasti mitte seda, kas tegemist on targa või lolliga. Kui mina põhikooli lõpetasin, polnud mu keskmine hinne sugugi kiita. Repsi pakutud lävendi järgi ma gümnaasiumisse ei oleks saanud. Miks see madal oli? Mulle meeldis sõpradega suhelda ja väljas käia. Samas olid mul kindlad tulevikuplaanid. Õnneks läks hästi ja sain vaatamata koolipoisilikele hinnetele Tallinna reaalkooli gümnaasiumisse. Järelikult nägid tollane õppealajuhataja ja klassijuhataja minus midagi. Praegu õpin Tartu ülikoolis ajakirjanduse magistriaineid. Võta näpust.

Keskmine hinne on subjektiivne. Tean ka nii-öelda eliitkooli kolmelisi, kes on läinud piirkonnakooli ja saanud vaevata viielisteks.
Toon näite ka kahest endisest klassivennast, kes tulid kümnendasse klassi nii-öelda piirkonnakoolist. Mõlemad olid varem puhta viielised, klassi priimused. Pool aastat hiljem võtsid poisid paberid välja ja läksid mujale: üks kodulähedasse piirkonnakooli, teine vanasse kooli. Mis juhtus? Hinded langesid ja madal hinne kontrolltööl ei toida enesetunnet. Kahed-kolmed langetasid selle neil kõigi aegade madalaimaks. See on näide, miks keskmine hinne on subjektiivne. Tean ka nii-öelda eliitkooli kolmelisi, kes on läinud piirkonnakooli ja saanud vaevata viielisteks.

Kutsekoolides on põhirõhk erialal, mitte üldainetel. Kutsekoolide õppekava ei ole nii tugev üldainetes kui gümnaasiumi oma. Kindlasti on tekkinud mõnel küsimus, kas ta saab peale kutsekeskhariduse omandamist minna ülikooli. Jah, ülikoolide kodulehel on kirjas, et ka kutsekeskhariduse omandanu saab minna edasi õppima. Aga kas ta saab sisse? Kas tal on samad eeldused, mis gümnaasiumilõpetajal? Kas tal on piisavalt teadmisi ja oskusi, et hakkama saada?

Toon näite ka: Tallinna tööstushariduskeskuse müüja-klienditeenindaja õppekava maht on kokku 180 EKAP (Eesti kutsehariduse arvestuspunkt). Sellest vaid 30 punkti moodustavad üldained nagu matemaatika, loodusteadused, emakeel, võõrkeel, sotsiaal- ja kunstiained. Aga mis siis, kui peale kutsekooli tekib mõte, et tahaks ülikooli minna. Kas eelnevalt omandatud teadmised on piisavad?
Õpilaste maailmavaade ei ole nii arenenud põhikooli lõpuks, et langetada edasise haridustee kohta määrav otsus. Kindlasti on erandeid, kuid ma pean silmas keskmist õpilast. Keskharidus annab laiapõhjalised teadmised ja arusaama, millised valdkonnad pakuvad huvi, millised mitte. Kasvõi laias laastus. Siin tuleb mängu ka kohustusliku kooliea tõstmine, mis sunnib edasi õppima ka neid, kes jätaksid peale põhikooli haridustee pooleli. Samuti jääb kauem aega tulevikuplaanide üle mõtisklemiseks ja otsustamiseks. Nii kutse- kui ka ülikooli saab peale keskkooli minna.

Haridusminister, tõstke julgelt kohustuslikku kooli-iga ja jätke lävendimõte sinna, kus seda ja teist.
Et mitte ainult vastu rääkida, arutlen ka lävendi positiivsete külgede üle. Lävend paneb inimesi rohkem pingutama ja õppimisele keskenduma. Õpilane teab, et heade hinnete nimel nahast välja pugemine on kasulik, sest kõrge keskmine hinne viib edasi. Pingutamine kasvatab enesedistsipliini ja tekib arusaam, et ainuüksi hea jutt ja kehahoiak ei ole nagu kuum nuga, mis hõlpsasti läbi või läheb. Kuskile jõudmiseks tuleb teha ka ebameeldivaid ülesandeid. Lõpuks tasub vaev end ära.

Niisiis, haridusminister, tõstke julgelt kohustuslikku kooli-iga ja jätke lävendimõte sinna, kus seda ja teist. 15-aastasel noorel võib palju mõtteid olla, mida elus teha, kuid enamikel pole tulevikuplaanid nii selged. Vahel pole need gümnaasiumi lõpuski veel paigas. Ärge võtke noortelt ära valikuvõimalusi. Las koolikatsed määravad, kes on küps ja kes mitte. Ainuüksi hinne ei näita aga midagi. Ja et kõik selge oleks: ma ei arva kutsekoolidest halvasti. Nendes saab omandada palju praktilisi ja kasulikke oskuseid, mida saab tööturul rakendada. Lihtsalt inimestele peab jääma valikuvabadus.