Pilt, mis avanes pärast juutide massimõrva Kloogal. Teine samas suurusjärgus massimõrv toimus 1942. aasta septembris Kalevi-Liival

Miks puhkes täpselt 70 aastat tagasi Klooga koonduslaagri kõrval mäss? 19. septembril 1944 mõrvati Klooga koonduslaagris 2000 Leedu ja Läti juuti. Koonduslaagri kõrval asunud Relva-SS-i väljaõppelaagris, kus oli 4000 värskelt Saksa relvajõududesse mobiliseeritud eestlast, puhkes samal ajal vastuhakk. Kirjanik Arved Viirlaid on mässu seostanud juutide mahalaskmisega. Eestlased haarasid võimu enda kätte ja saatsid laagri ülema Georg Ahlemanni välja sõnadega „meie teid, mõrvarit maha laskma ei hakka, kohtumõistmine jäägu teiste hooleks”. „See vastuhakk oleks ilus lugu,” ütleb ajaloolane Meelis Maripuu. „Kuid tegelikult oli juhtunu mitmepalgelisem.” Eesti Päevaleht rääkis sellest ajaloolasega pikemalt. 

Mis toimus Klooga laagris 1944. aasta 19. septembril?

Dokumentaalseid tõendeid pole. Mälestused on vastuolulised. Me saame kindlalt väita, et Klooga laagris kinni peetud 2000 juudist enamik lasti 1944. aasta 19. septembril maha. Aga me ei tea, kas mäss toimus 19., 20. või 21. septembril. Ja me ei saa tõendada, et mässu põhjus oli see, et juutidest kinnipeetavaid hakati maha laskma. Eesti ja Saksa sõjaväelaste vastuolud olid juba mõnda aega tuure kogunud ning tõenäolisem on, et kokkupõrke tippaeg oli 21. septembril.

« Avalehele 40 Kommentaari
Loe veel: