Kas kolida sisekaitseakadeemia Tallinnast Ida-Virumaale?
VASTU
Priit Männik
akadeemia eksrektor
Kevadtalvel 2010 olevat üks seltskond lugupeetud ühiskonnaliikmeid istunud laua taga ja arutanud teoreetilise mõttemänguna, mida eeldaks ühe riigiasutuse üleviimine Tallinnast Eesti idapiiri äärde Virumaale. Mõttemängus kasutati arutelu näitlikustamiseks sisekaitseakadeemiat. Ei osanud ilmselt keegi neist siis arvata, et alguses huumoriga võetud näide muutub poliitikute peades ajapikku häältemagnetiks, millega Virumaa valijaid hullutada.
Sai ju sõnastatud hulk sisulisi argumente, miks nüüdisaegne kõrgkool, erinevalt tööstusettevõttest, saab tänases ühiskonnas edukas olla vaid teadus- ja haridusvaldkonna tõmbekeskustes ehk Eesti puhul Tallinnas ja Tartus. Isegi TÜ Narva kolledžil on ju oma emakool Tartus. Ilmselt aga hakkas tolleaegne mõttemäng elama oma elu peale poliitiliste peade ka kuskil kinnisvaraarendajate seas.
Kuigi sisekaitseakadeemia looduskaunites asukohtades, eelkõige Tallinnas Pirita-Kosel, välja arendatud õppekeskused on kosilasi näinud juba 1990. aastate lõpust, ei ole seni õnneks toodud hariduse kvaliteeti vahetuskaubaks üksikute isiklikele ambitsioonidele.
Sisekaitseakadeemia on kvaliteetse sisejulgeolekuhariduse kindlustamiseks üha enam koondunud Tallinnasse Pirita-Kosele. Viimase 20 aasta jooksul on Eesti riik paigutanud kunagi sõjakooliks rajatud keskuse ajakohastamisse enam kui neli miljonit eurot. Tulge, vaadake, enam ei olegi ainult varemed! Hooneid ja maad, kuhu akadeemiat laiendada, on kooli Pirita-Kose krundil veel enam kui kümnete tuhandete ruutmeetrite ulatuses. Ja seda kümneid miljoneid eurosid odavamalt kui kuskile mujale täiesti uut õppekeskust rajades.
Ida-Viru arenduse puhul on räägitud 98 miljonist eurost, renoveerimiskulu Pirita-Kosel ei ületa aga kindlasti 50 miljonit, seda ka uute ruumide vajadust arvestades. Rääkimata muudest kuludest, mida tuleb Ida-Virumaale ümberasumise korral iga-aastaselt teha. Kvalifitseeritud lektorite sinna viimiseks ja seal hoidmiseks, samuti üliõpilaste transpordiks nädalavahetuseks koju ja praktikakohtadesse – õpib ju praegu akadeemias vaid 4,1% üliõpilastest Ida-Virumaalt, 15,4% Lääne-Virumaalt ja 32% Tallinnast ja Harjumaalt. 50% meie üliõpilaste tulevasi töökohti on Tallinnas.
Vajadus kooli just Tallinnas või selle lähikonnas Murastes laiendada on kõigile asjaosalistele selge olnud juba aastaid. Kahju, et kool on nüüd uuesti tõmbetuulte küüsi lükatud.
POOLT
Veikko Luhalaid
omavalitsusjuht
Kakskümmend aastat oli Ida-Virumaa unaruses, aga nüüd on Eesti riik tegemata töö käsile võtnud. Oleme Ida-Virumaal nautinud viimastel aastatel varasemate perioodidega võrreldes pretsedenditut tähelepanu ja seda nii visiitide ja paraadide kui ka sisuliste arutelude ja tegevuskavade mõttes.
Meie piirkonda on tulnud viimastel aastatel palju olulisi investeeringuid: näiteks on sadu miljoneid eurosid investeeritud Sillamäe sadamasse, Narva on rajatud olulised metallitöötlemisettevõtted, praegu viiakse ellu suuri investeeringuid Eesti Energia õlitehastes ja elektrijaamas, rajatakse tööstusparke uute tulijate tarvis.
Tiheneb koostöö Venemaaga, viimastel aastatel on oluliselt suurenenud Peterburi piirkonna ettevõtjate huvi Ida-Virumaa võimaluste vastu. Nemad näevad siin väga kvaliteetset ettevõtluskeskkonda kõigi Eesti ja Euroopa Liidu võludega – seega hoopis midagi muud, kui tihtipeale Tallinnast nähakse.
Nende arengute loogiline jätk oli siseminister Ken-Marti Vaheri eelmise nädala ettepanek tuua sisekaitseakadeemia Ida-Virumaale. See plaan haakub suurepäraselt Skandinaavia maade vastava praktikaga – seal ei ehitata juba aastaid ühtegi uut riiklikku asutust pealinna. Üllatav on meedias kõlanud valuline reaktsioon – justkui ei plaanitakski akadeemia uue asukohana Eesti maakonda Ida-Virumaad, vaid vähemalt Kolõmad.
Sisekaitseakadeemia on praegu üle Eesti laiali. Peale Tallinna veel Murastes, Paikusel ja Väike-Maarjas. Kui akadeemia leiab õppejõud õppetööd tegema kahte viimasesse, siis miks ei peaks leidma Ida-Virumaale? Kui Tartu ülikool ei näe probleemi oma diplomi andmises TÜ Narva kolledži lõpetajatele ja Tallinna tehnikaülikool oma Virumaa kolledži lõpetajatele, siis miks ei peaks Ida-Virumaal saama heal tasemel õppetööd korraldada sisekaitseakadeemia?
Akadeemia rajamise ehituskuludeks kolmes analüüsitud paigas – Pirita-Kose, Muraste, Ida-Virumaa – on pakutud samas suurusjärgus summasid. Ida-Virumaa variant arvatakse olevat kõige kallim, aga mul tekitab see kahtlusi, sest Ida-Virumaal ehitustööde tegemine ei saa olla kallim kui Tallinnas. Pealegi, julgeolekuaspekte arvestades ei saa kõnealusel juhul mõelda üksnes ehitushinnale.
Tere tulemast meie kaunisse maakonda, sisekaitseakadeemia!
Veikko Luhalaid on Ida-Viru
omavalitsuste liidu juht
