Algirdas Šemeta Euroopa Komisjoni maksundusvolinik: "Parem finants- tehingumaks kui muude maksude tõstmine."

Finantstehingumaks ei kahjusta Euroopa majanduskasvu ega konkurentsivõimet. Samuti ei vähene maksu tõttu töökohtade arv. Maksuga seotud kulu on väike võrreldes hiiglasliku toetusega, mida finantssektor viimastel aastatel on saanud. Kui prognoositud 57 miljardit eurot kasutatakse liikmesriikide eelarvete konsolideerimiseks, muude maksude vähendamiseks või avalikesse teenustesse ja taristusse investeerimiseks, julgeksin ma küll väita, et finantstehingumaks võib Euroopa majanduskasvule ja tööhõivele positiivselt mõjuda. Võime kõrvale heita ka väite, et maksukoormus tabab lõpuks ikkagi tavakodanikke ja ettevõtjaid. Kõnealune maks ei hõlma nende igapäevast finantstegevust, kõikidest maksustatavatest tehingutest

85% moodustavad finantseerimisasutuste vahelised tehingud. Kui finantssektor peakski mõned oma kulud klientidele edasi kandma, ei pruugi lõpptulemus olla ebaproportsionaalne. Kodanik, kes ostab 10 000 euro väärtuses aktsiaid, võib endale kindlasti lubada 10 euro suuruse tehingumaksu tasumist.

Need, kes väidavad, et finantstehingumaksu tõttu pageb suur osa finantsturul osalejaid Euroopast, ei ole ettepanekut mõistnud. Ettepanek sisaldab rangeid leevendusmeetmeid: madal maksumäär, lai maksubaas ja residentsuspõhimõte. Kui ettevõtja soovib maksu vältida, peab ta oma Euroopa kliendid täielikult hülgama. Kõnealuse maksu vastased peaksid ka silmas pidama võimalikke alternatiive. Paljud liikmesriigid on teinud peaaegu kõik, mis võimalik, et kehtestada rangemaid kokkuhoiumeetmeid.

Kas pisike finantssektori maks oleks majanduskasvule ja konkurentsivõimele tõesti hullem kui tulumaksu tõus või avaliku sektori kulude suurem kärpimine? Kui tavakodanikud peavad maksma kõrgemaid makse oma sissetulekult, toidult ja kütuselt ning kui avalike teenuste osutamine väheneb, kas siis on põhjendamatu eeldada, et finantssektor peab ka andma oma osa?

***

VASTU:

Andrus Alber, NASDAQ OMX Tallinna juhatuse esimees: "Eestis jäävad tulud rakendamiskuludest väiksemaks"

Euroopa Komisjon prognoosib, et finantssektorilt oleks uue maksuga võimalik koguda 57 miljardit eurot aastas, mõjutamata seejuures üksikisikuid ja väikeettevõtjaid. Selle tulu kogumist põhjendatakse muu hulgas vajadusega suurendada riikide eelarvetulusid ja
vältida valusaid eelarvekärpeid. Kas aga riigid ka tegelikult suudavad kümneid miljardeid eurosid uut maksutulu koguda?

Näiteks Rootsi kehtestas sellise maksu 1984. aastal. Järgneva kuue aasta jooksul liikus pool Rootsi aktsiatega kauplemisest Londonisse ja võlakirjadega kauplemine vähenes veelgi enam. Selle tulemusena suutis riik koguda näiteks võlakirjadelt vaid 5% sellest maksusummast, mida loodeti. Veast saadi aru ja maks tühistati 1991. aastal.

On väidetud, et finantstehingute maks oleks finantssektori õiglane panus majanduskriisist välja tulemiseks. Finantsettevõtjad aga maksavad ju ka praegu oma töötajate palkadelt makse, dividendide jagamisel ettevõtte tulumaksu jne. Eestis maksavad mitme finantssektori ettevõtted juba nüüd käibemaksu ka teenustelt, mida teistes riikides käibemaksuga ei maksustata.

Eesti oludes on oluline ka see, et meil puudub aktiivne võlakirja- ja tuletistehingute turg. Seega oleks maksutulu peamiseks allikaks aktsiatehingud. Börsi vähest kauplemisaktiivsust arvestades on
selge, et aktsiakauplemine ei ole enamikule börsi liikmetele praegusel ajal kasumlik tegevus. Seega ei saa eeldada, et pangad pakutud maksu kulusid investoritele edasi ei kanna.

Vaadates eelmise aasta kauplemismahte, oleks kogutud maksusumma olnud alla paarisaja tuhande euro. Isegi kui kauplemisaktiivsus mitmekordistub, räägime me umbes poolest miljonist eurost. Selle kogumiseks peavad riik, börs ja selle liikmed tegema hulga investeeringuid, muutma süsteeme, protseduure, teenustasusid jne. Kahtlen, kas need kulud jäävad tuludest väiksemaks.

***

Poolt:
Prantsusmaa, Saksamaa ja Hispaania

Üldiselt positiivne hinnang:
Austria, Belgia, Soome, Ungari, Itaalia, Leedu ja Rumeenia

Neutraalsed:
Eesti, Kreeka, Poola, Portugal, Slovakkia ja Sloveenia

Toetavad:
Küpros, Taani, Iirimaa, Läti, Luksemburg, Malta, Holland ja Ühendkuningriik

Vastu:
Bulgaaria, Tšehhi ja Rootsi

Eestist kogutaks selle maksuga 1–2 miljonit eurot aastas. Maks puudutaks otseselt ka pensionifondide osakuid ja investeeringuid.