Foto: Ilmar Saabas

Olen töötanud kiirabi velskri-brigaadijuhina 25 aastat, neist kolm Tallinnas ja 22 Harjumaal. Selle aja jooksul olen puutunud kokku nii surmasuus patsientide elu päästmisega kui ka valeväljakutsete ja ressursi raiskamisega. Järgnevalt kirjeldan viit tüüpi probleeme, millega pöördutakse kiirabi poole, kuigi neid annab lahendada muud moodi. Pakun ka võimalikke lahendusi olukorra parandamiseks. Minu väljakutsetest sobib neisse viide kategooriasse paraku iga teine.

Trahvid valetajatele

Esimene liik väljakutseid on sellised, mida teevad valetajad või mida tehakse igavusest, sageli alko- või narkojoobes. Näiteks saime ükskord D-prioriteediga kutse 40 kilomeetri kaugusele: patsiendil olevat raske ese jalale kukkunud. Kui kohale jõudsime, selgus, et meile helistanu oli joobes ja veetis koos sõbraga rahulikult aega. Ta kurtis rõõmsalt, et kannatab juba kolm nädalat põlveliigese põletiku käes. Pealtnäha olid ta põlved identsed, trauma ja põletiku tunnusteta.

Soome kiirabis praktiseerides nägin, kuidas sellistele kiirabi kuritarvitajale jäeti koju trahvikviitung. Selle koopia saadeti riiklikku kiirabi järelevalve osakonda, mis kontrollis raha laekumist fondi ja tegi järelepärimisi. Miks mitte karistada ka Eestis pahatahtlikku kutsujat rahatrahviga?

Avalehele
156 Kommentaari