Ühelt poolt on ettevõttele kasulik, kui omanik on tugev strateegiline investor, kes ettevõtet arendab ja saneerimise järel maha ei müü. Säilivad töökohad ja riik saab oma osa maksudena. Eestimaised ärimehed otsivad taas uue ettevõtte ja kiire saneerimise järel müüakse seegi maha.

Samal ajal teeb nukraks tööstuse üleminek välismaiste investorite kätte. Eestlastele omased kaubamärgid küll säilitatakse, aga mingi okas jääb ikka südamesse ja kompvekil oleks nagu mõrum maik juures.