Hiljuti peeti ülestõusmispühi. Läänekristlased tegid seda 12., idakristlased 19. aprillil. Tegemist on ristiusu kõige olulisema pühaga, eriti katoliiklaste ja õigeusklike jaoks. 

Ükski neljast evangelistist ei kirjelda ülestõusmist ennast, olgugi et see on Jeesuse maise oleku põhisündmus. Aga kuhu tõusis Jeesus, kui ta tõusis oma Isa juurde?

Minu jaoks oleks vastus Jumala kohta niisugune: me ei tea, kes ja milline ta on. Usun, et sama ütlevad ka teaduse metoodika järgi töötavad teoloogid ja miks mitte vaimulikudki?

Meie praegune tsivilisatsioon on ainus, millel ei ole oma surmakontseptsiooni, kõik varasemad on väga kindlalt teadnud, mis juhtub pärast surma. Kristlus lõi surmast väga peibutava ettekujutuse, mis erineb totaalselt sellest, mille olid seal kandis omaks võtnud juudid, egiptlased, kreeklased-roomlased jt. 

Judaism pidas surnukeha roojaseks, kristluse jaoks on sellest saanud kultusobjekt. Usutakse, et surnukehalt võib saada tervendust. Ristiusu mitteprotestantlikud konfessioonid jumaldavadki säilmeid. Katoliiklus eelistab enam-vähem materialistlikke reliikviaid, õigeusk koguni pühameeste lihalikke säilmeid. 

Avalehele
26 Kommentaari
Loe veel: