Reformierakonna plakat Foto: Karin Kaljuläte

Ühest küljest võtab Rõivas sellega vastutuse oma ebakindla erakonna juhtimisstiili eest, mis viis suvel kahe presidendikandidaadiga sisetülidesse vajumiseni. Teisalt saavad uued pretendendid asuda parteiliidriks pürgima oma positiivse programmiga, ilma et peaksid senisele juhile otseselt vastanduma.

Ilmselt kujuneb uue esimehe valimistel põhiline konkurents Kristen Michali ja Hanno Pevkuri vahel, aga välistada ei saa ka Kaja Kallase jõulist sekkumist meeste mängudesse.

Kui Michalit ja Pevkuri saab selgelt pidada Reformierakonna uue põlvkonna esindajateks, siis Kaja Kallast näivad toetavat pigem tema isa Siim Kallase mõttekaaslased.

Suhteliselt vähetõenäoliseks pean äsjasest Autorollo skandaalist räsitud mainega Keit Pentus-Rosimannuse kandideerimist. Ka Jürgen Ligi, kellel ju vajalikud liidriomadused olemas, oleks vast isegi liberaalse erakonna jaoks liiga äkiline figuur.

Omamata siseinfot on hetkel võimatu öelda, kellel võimalikest kandidaatidest on kõige suuremad šansid valituks osutuda või kes n-ö musta hobusena võib veel esile kerkida.

Igatahes on positiivne, et ka Reformierakonnas tulevad lõpuks parteiliidri valimised, mille tulemused pole üheselt ette ennustatavad.