Krista Aru Foto: Rauno Volmar

Kas Eesti president peaks käima jõulude ajal kirikus või näitama muul moel üles positiivset suhtumist usu ja usklike vastu?

Jah, president on kõikide eestimaalaste esindaja, olgu nad usklikud või mitte. Kiriku külastamine on ka austusavaldus kristlikele väärtustele. Meie kirja- ja laulukultuuri lätted, meie püüd hariduse ja harituse poole on ju pärit läänest, kristlikust maailmast.

Kas Eesti riik peaks kohtlema luteriusku ja luterikirikut teistest paremini – näiteks eelistades luteri vaimulikke riiklikel tseremooniatel, toetades pühakodade kordategemist jms?

Arvan, et ei pea eelistama rituaalide ja tseremooniate korraldamisel ega ka pühakodade korrastamisel. Aga peab tunnistama, et luteri kirik on palju teinud meie koolihariduse edendamiseks ja rahva üldiseks arendamiseks. Seda tuleb ausalt tunnistada ja vastavalt ka käituda.

Kas edukamaks sisserändajate Eesti ühiskonda lõimimiseks oleks vaja suurendada meie ühiskonna usklikkust või hoopis ilmalikkust? Kuidas seda saavutada?

Mitte usklikkust pole vaja suurendada, vaid oma kultuuri tunnustamist ja austust selle vastu. Arendada tuleb nii rahvakultuuri kui ka professionaalset kultuuri. Kõik need rahvad, kes on oma kultuuris kindlad, suudavad ka teised rahvad õpetada seda austama ja armastama. Mida tugevama kultuuritunnetusega rahvas on, seda lihtsam on sellesse kultuuri integreeruda kõigil teistel.

Millal ja mis tingimustel võiks püstitada mošee Tallinna või mujale Eestisse?

Arvan, et mošee pole esmajärgulise tähtsusega. Olulisem on suunata see ehitusraha inimestesse, kes oma usku kandes tahavad elada meie euroopalike väärtustega ühiskonnas. Palju tähtsam kui mošee ehitamine on eri kultuuridest inimeste integreerimine. Mošee jaoks planeeritud raha võiks panna näiteks sisserändajate keeleõppesse.