Kui koroonaviirus kevadel Eestimaale jõudis, olime andmeanalüütikutena vist esimeste seas, kes tõsiselt muret tundma hakkasid. Uudised sealt, kuhu viirus enne jõudis, olid hirmutavad. Ka meie andmed ei jätnud võimalust rahulikult kõrvalt vaadata: märtsi esimesel nädalal (2.3–8.3) tuvastati kõigest üheksa nakatunut, aga teisel nädalal juba üle 200 ja aprilli esimesel nädalal (30.3–5.4) ligi 400.

Need arvud kinnitasid seda, mida nägi ka ülejäänud maailm: nakkusjuhtumite arvu eksponentsiaalset kasvu. Ja ülejäänud maailm oli selleks ajaks näinud sedagi, mida see haigus kaasa toob: suure koormuse haiglatele ja sealsetele intensiivraviosakondadele ning lõpuks ka suremuse suurenemise.

Ei olnud põhjust arvata, et Eestis läheb teisiti – eriti kui midagi kähku ette ei võeta. 


Avalehele
163 Kommentaari
Loe veel: