Kristjan Jõevere: Ettevaatust!

Mõni päev tagasi sõitsin mööda kõrvalist, kuid siiski üsna tiheda liiklusega Tallinna tänavat töölt koju ja oleksin nibin-nabin vöötrajal otsa sõitnud ühele vanemale prouale.

Jube lugu, ABS läks käima, süda puperdas. Ma ei kihutanud sugugi, ei rääkinud roolis telefoniga ja polnud ka teab mis väsinud. Miks ma märkasin seda prouat siis kõige viimasel sekundil? Sest teadagi oli pime ja tal ei olnud ka helkurit.

Jutt, kuidas helkurid ei maksa midagi, aga võivad päästa su elu, on nii triviaalne, tuhandest sotsiaalkampaaniast nii pähe kulunud, et tundub lausa totter seda siia praegu kirja panna.