KRISTJAN LEPIK: Aadrilaskmine maailma aktsiaturgudel
Tarbija on sealse majanduse süda, sest kogu USA majandus sõltub väga tarbimisest ning tarbimise tuntav nõrgenemine lööks kogu majanduse kummuli. See ongi peapõhjus, miks USA aktsiaturg on alustanud aastat väga tumedates toonides – paistab, et sealset majandust ootab ees raske maandumine.
Kuid üleilmastumine on tinginud selle, et majandustevahelised seosed on läinud üha tugevamaks. Näiteks USA tarbijale saabub suur osa tarbitavaid kaupu Hiinast, Hiina omakorda oma majandusbuumiga toetab kogu Aasia piirkonda. Seega avaldaks USA tarbimise märgatav jahtumine tänapäeval selget mõju kogu maailma majandusele.
Üleilmastumine on üha tugevamalt kokku sidunud ka maailma börsid: öeldakse, et kui Ameerika aevastab, siis kogu maailm saab nohu. Seetõttu on USA aktsiaturgude langus tõmmanud kaasa ka suure enamiku maailma börse: 2008. aasta esimeste nädalatega on enamik börse langenud üle 10 protsendi – tegemist on halvima aastaalgusega maailma börside ajaloos.
Kahtlemata on see üllatuseks ka paljudele investoritele, sest viimased viis aastat on maailma börsidel olnud erakordselt hea aeg ning võib öelda, et Eesti investorid on seetõttu läinud liiga uljaks ja alahinnanud aktsiaturgude riske. Ning paljudel värskematel investoritel pole ka kogemust 1997. aasta Eesti börsilt või 2000. aasta maailma börsidelt, kui aktsiahinnad päris järsult kukkusid. Kuid investorid ei ole läinud börsibuumiga uljaks ainult Eestis – kogu maailmas oli selgelt tunda investorite soovi võtta suuremat riski. Seega on praeguse kiire languse põhjus selles, et paljud investorid tormavad korraga väljapääsu poole ning nende müügisurve rõhubki aktsiaturge.
Me oleme tarkinvestor.ee portaalis investoreid küll pidevalt ettevaatlikkusele manitsenud, kuid kes see ikka tahab heal ajal kuulata jutte konservatiivsest investeerimisportfellist. Olen endiselt seda meelt, et 2008. aasta tuleb maailma börsidel üsna keeruline ning investorid peaksid raskemal ajal hoidma investeerimisportfellis mõõdukamat riski. Kui maanteel teeolud oluliselt halvenevad, siis tuleb ka auto sõidukiirust vähendada.
Mõned mõtted investorile
Esiteks suhtuksin ma edaspidigi ettevaatlikult arenevatesse turgudesse: Hiina, India, Brasiilia, Venemaa ning Kesk- ja Ida-Euroopa on pakkunud aastail 2002–2007 investorile suurepäraseid tootlusi, kuid suur tõus on ajanud ka ootused väga suureks ning minu arvates on nende turgude kukkumisrisk päris suur. Lääne-Euroopal, Jaapanil, Austraalial ja ka peasüüdlasel USA-l võib küll olla aeglasem kasv, kuid raskel ajal püsivad need börsid ilmselt paremini, sest riigid on suutnud endale paksema rasvakihi koguda.
Teiseks tasub meeles pidada, et ka Eesti turg kuulub arenevate hulka ning kuna suure tõenäosusega otsivad üleilmsed investorid lähema aasta jooksul pigem väiksemat riski, siis on raske näha katalüsaatorit, mis paneks välisinvestoreid agressiivselt Tallinna börsilt aktsiaid ostma.
Seetõttu pean tõenäoliseks, et kodumaise aktsiaturu põhi ei saabu enne kui 2008. aasta teises pooles.
Kolmandaks pole segasel ajal paha ka mõte hoida osa raha deposiidis või vähese riskiga võlakirjades. Ameeriklased ütlevad selle kohta cash is king. Kui langus peaks turgudel jätkuma, siis saab nende vahendite abil odavamalt aktsiaid osta, samal ajal kui paljudel teistel täiendavat ostujõudu enam pole.
Seega tasub investoril kriitilise pilguga oma portfell üle vaadata ning vajaduse korral muudatusi teha.
Portfell peaks olema koostatud selliselt, et see ei hakkaks öösiti und segama. USA föderaalreserv asus teisipäeval maailma börse toetama, nad alandasid baasintressimäärasid 0,75% võrra, mis on päris suur samm. See võib lähinädalatel turgudele tuge pakkuda ja aktsiahindu kergitada, kuid ma olen siiski pigem seda meelt, et seda lühiajalist tugevust peaks investor kasutama oma portfellis riski vähendamiseks ehk positsioonide müümiseks.
