KRISTJAN LEPIK: Lehman Brothersi kiire häving
Kuid praegune kriis kujunes nende jaoks liiga raskeks pähkliks. Vaadates, kuidas selliste traditsioonidega investeerimispanga aktsia kukub aastaga 75 dollari juurest nulli, tekib õigustatud küsimus: kuidas saab selline asi võimalik olla?
Lehman oli spetsialiseerunud võlakirjadele ning just sellel turul on olnud raske aeg. Lisaks on neil portfellis kinnisvaraga seotud väärtpabereid, mille väärtust on praegu päris keeruline täpselt hinnata. Kui siia lisada veel see, et Lehman opereeris väga suure võimendusega (omakapital moodustas alla 4,1% portfelli mahust), siis oli eksimisruum väga napp ning kui turg hakkas usaldust kaotama, kasvasid probleemid veereva lumepallina. Eelmise nädala lõpuks oli selge, et Lehman iseseisvalt enam hakkama ei saa. Taas oli vaja riiklikku päästeoperatsiooni.
Nädalavahetusel kogunesid USA finantssektori tipud ning hakati otsima lahendust. Lehmanile oli päris mitu ostuhuvilist, Barclays Inglismaalt ning Bank of America USA-st. Kuid kui Bear Stearnsi puhul oli riik kevadel valmis tuntavalt õlga alla panema, siis Lehmani puhuks oli nende seisukoht muutunud. Rahandusminister Hank Paulson väljendas järjekindlalt seisukohta, et seekord peavad pankurid ilma riigi rahata hakkama saama.
Ostjate jaoks oli sellisel juhul risk liiga kõrge, sest Lehmani portfelli detailsem analüüs nõudnuks aega ning aega enam ei olnud – oli selge, et kui nädalavahetuse jooksul tehingut ei tehta, siis on Lehman uue nädala alguses pankrotis. Turu usaldus oli kadunud ning suure võimendusega finantssektoris on see määrav. Eriti just investeerimispankade puhul, kellel pole täiendavaks toeks hoiustajate raha nagu kommertspankadel.
USA riigimehed ei taandunud oma seisukohast ning esmaspäevaks oli Lehman sunnitud esitama pankrotiavalduse. Sellega on kadunud jälle üks suur investeerimispank. Viiest suurest on praeguseks iseseisvad veel vaid kaks: Goldman Sachs ja Morgan Stanley.
Mis põhjustas hävingu?
Ühest küljest on selgelt süüdi ettevõte ise: liiga suured riskid, omakapitaliga võrreldes oli portfelli maht kasvanud liiga suureks ning ettevõte ei sõltunud ainult endast – raskenenud turuolud surusid ettevõtte nurka. Üks riskijuhtimise möödapääsmatu osa on see, et mängitakse portfelli suhtes läbi ka mustad stsenaariumid ega võeta riske, mille puhul kogu ettevõte võidakse löögi alla panna. Hea aeg maailma börsidel (2003–2007) mõjus uinutavalt ka finantssektorile ning kasumijaht seati riskijuhtimisest ettepoole.
Kuid muutunud on ka USA rahandusministeeriumi ja keskpanga käitumine – kesisemas olukorras olnud Bear Stearns ju kevadel päästeti. Kuid Lehmani ei oldud samadel tingimustel enam valmis päästma. Paradoksaalne olukord: Bear päästeti seetõttu, et nad olid viletsamad riskijuhtijad ning jäid hätta varem.
Kuid võib ka öelda, et finantssüsteemi õigustatud ootus oli selline, et USA keskpank ja rahandusministeerium panevad siiski ka nüüd viimases hädas õla alla. Lehmani puhul seda siiski ei juhtunud. Seega pole USA riigimehed suutnud hoida oma käitumises päris ühtset joont ning seetõttu tekitanud täiendavat finantsstressi. Aktsiad reageerisid esmaspäeval (15. september) sellele uudisele väga valuliselt, Dow Jonesi indeks langes 504 punkti (–4,4%), mis oli suuruselt teine kukkumine pärast 2001. aasta 11. septembri terroriakte.
Kriitilise tähtsusega on järgmised nädalad: kas roolis olevad USA riigimehed suudavad olukorda kontrolli all hoida? Kui suurem närvilisus suudetakse ära hoida, siis läheb edasi juba kergemaks. Kuid seis on tõesti keeruline, sest usaldus USA finantssüsteemi vastu on tõsiselt kõikuma löönud ning selle mõju on globaalne: üleilmastumine on ajanud finantssüsteemi seosed üle riigipiiride.
Seetõttu tunnevad mõju ka Skandinaavia pangad, Lehmani võlakirjadega kandsid kahju nemadki. Kuid kogu portfelli suuruse suhtes pole Lehmani kahjumi mõju suur, seega selle sündmuse tõttu ei pea Skandinaavia pankade pärast muretsema. Võib tänulik olla, et USA investeerimispankade “finantsinnovatsioon” ei leidnud Skandinaavia pankades eriti aktiivset kasutust – seetõttu võib Skandinaavia finantssüsteemi jalgealune olla praegu kindlam.
Eestis pole Lehmani otsest mõju veel näha, kuid see mõju võib tekkida – kui üleilmse finantssüsteemi pinged püsivad, siis tähendab see veelgi kõrgemat kapitalihinda ka Eestis. Meil tuleb siin loota, et üleilmse finantssüsteemi juhtkujud suudavad olukorda kontrollida ja laeva tormist välja tuua.
