Kui rõdule sirge seljaga ei pääse, tuleb rõdu praegu tegemata jätta

Riik sätestab asjatult täpselt, milline pind sobib eluruumiks ja milline mitte. Toa vähim lubatud laius ja kõrgus, uste-akende suurus...

Linnalegend räägib, et 1. juulil jõustuv ehitusseadustik nõuab ka tapeedi panemiseks projekti. Tegelikkus on pigem vastupidine: uus seadus annab võimaluse püstitada paljusid ehitisi sootuks ilma ehitusloata. Vähendatakse bürokraatiat ja usaldatakse rohkem inimest, kes peab endale aru andma, kas ta on pädev ise üht või teist tööd nõuetekohaselt tegema ja suudab kehtivatest nõuetest kinni pidada.

Kui hästi seadus toimima hakkab või millist muret kaasa toob, näitab aeg, kuid eesmärk vähendada bürokraatiat on kiiduväärt. Kõikvõimalike tegevuste reguleerimist on Eestis rohkem, kui oleks mõistlik.

Üks selliseid absurdina mõjuvaid ettekirjutusi on Eesti eluruumidele kehtestatud nõuded. Iga kord, kui olen sunnitud seda dokumenti lugema, mõtlen, kelle huvides on selline asi kokku kirjutatud. Miks peab riik nii täpselt ütlema, milline pind sobib elamiseks ja milline mitte? Eluruumidele esitatavad nõuded meenuvad mulle alati, kui näen mõnd kodutut pargipingil jalga puhkamas või kui mõni tuttav noor inimene meeleheitlikult taskukohast elamist otsib.