Kultuuriminister Tõnis Lukas: laulupeol kõlagu peaasjalikult ikka eesti keel
Küsimus puudutab peo kunstilist lahendust, mille kohta ükski minister ei tee mingeid ettekirjutusi! Selleks on laulu- ja tantsupeol kunstilised toimkonnad, kes otsustavad, milline repertuaar on vajalik. Kui juhtub, et mõni muu keel, kasvõi läti keel, sobitub kunstilisse tervikusse, siis miks mitte.
Rääkides vene keele kasutamisest peol, siis seda on lähiminevikus korduvalt ette tulnud. 2009. aasta tantsupeol „Meri” tantsisid vene rühmad ja kõlas vene rahvamuusika, sest tantsijate edasi antav lugu maadeavastusest nõudis seda.
Ka kasutati vene rahvatantsu ja vene rahvamuusikat 2002. aasta noorte tantsupeol „Vikerkaar”. Peale selle, eelmise, 2017. aasta noortepeo „Mina jään” rongkäiku tervitas lauluväljakul puhkpilliorkester, mis, vastu tulles meedias kõlanud ettepanekutele, lasi kõlada just nimelt krokodill Gena laulukesel.
Seega ärgem murdkem sisse lahtistest ustest! Laulu- ja tantsupeod esindavad juba praegu meie kultuuri mitmekesisust kõige ehedamal moel. Aga hoidkem ikkagi meeles – see, et seal kõlab peaasjalikult eestikeelne koorilaul, on elementaarne ja jääb ka tulevikus nii!
